Sarnasusi Magnus ja Vene-Liivi sõda
Magnus ja Vene-Liivi sõda on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Balthasar Russow, Christian III, Christoph von Münchhausen, Erik XIV, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frederik II, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Haapsalu, Härgmäe lahing, Hermann II Wesel, Ivan Julm, Johann Renner, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Koadjuutor, Koluvere piiskopilinnus, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Laiuse ordulinnus, Liivi sõda, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Maasilinna foogtkond, Moskva, Moskva tsaar, Pärnu, Pärnu ordulinnus, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Poola kuningas, ..., Porkuni piiskopilinnus, Riia, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Stefan Batory, Taani kuningas, Tallinn, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Vana-Pärnu, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1560. aasta Läänemaa ülestõus. Laienda indeks (15 rohkem) »
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Balthasar Russow ja Magnus · Balthasar Russow ja Vene-Liivi sõda ·
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Christian III ja Magnus · Christian III ja Vene-Liivi sõda ·
Christoph von Münchhausen
Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.
Christoph von Münchhausen ja Magnus · Christoph von Münchhausen ja Vene-Liivi sõda ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Erik XIV ja Magnus · Erik XIV ja Vene-Liivi sõda ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Magnus · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Vene-Liivi sõda ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Frederik II ja Magnus · Frederik II ja Vene-Liivi sõda ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Magnus · Gotthard Kettler ja Vene-Liivi sõda ·
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Gustav I Vasa ja Magnus · Gustav I Vasa ja Vene-Liivi sõda ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Haapsalu ja Magnus · Haapsalu ja Vene-Liivi sõda ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Härgmäe lahing ja Magnus · Härgmäe lahing ja Vene-Liivi sõda ·
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Hermann II Wesel ja Magnus · Hermann II Wesel ja Vene-Liivi sõda ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Magnus · Ivan Julm ja Vene-Liivi sõda ·
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Johann Renner ja Magnus · Johann Renner ja Vene-Liivi sõda ·
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Magnus · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Vene-Liivi sõda ·
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Koadjuutor ja Magnus · Koadjuutor ja Vene-Liivi sõda ·
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Koluvere piiskopilinnus ja Magnus · Koluvere piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Magnus · Kuramaa hertsogiriik ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Magnus · Kuramaa piiskop ja Vene-Liivi sõda ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Magnus · Kuramaa piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Magnus · Laiuse ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Magnus · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Liivimaa maapäev ja Magnus · Liivimaa maapäev ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Magnus · Liivimaa ordu ja Vene-Liivi sõda ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Maasilinna foogtkond ja Magnus · Maasilinna foogtkond ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Magnus ja Moskva · Moskva ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Magnus ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Vene-Liivi sõda ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Magnus ja Pärnu · Pärnu ja Vene-Liivi sõda ·
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Magnus ja Pärnu ordulinnus · Pärnu ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Magnus ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Põhjamaade seitsmeaastane sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Magnus ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Vene-Liivi sõda ·
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Magnus ja Porkuni piiskopilinnus · Porkuni piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Magnus ja Riia · Riia ja Vene-Liivi sõda ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Magnus ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Vene-Liivi sõda ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Magnus ja Saaremaa · Saaremaa ja Vene-Liivi sõda ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Magnus ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Vene-Liivi sõda ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Magnus ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vene-Liivi sõda ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Magnus ja Tallinn · Tallinn ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Magnus ja Tartu · Tartu ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Magnus ja Tartu piiskop · Tartu piiskop ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Magnus ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Magnus ja Vana-Pärnu · Vana-Pärnu ja Vene-Liivi sõda ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Magnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Vene-Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Magnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Vene-Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Magnus ja Zygmunt II August · Vene-Liivi sõda ja Zygmunt II August ·
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ja Magnus · 1560. aasta Läänemaa ülestõus ja Vene-Liivi sõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Magnus ja Vene-Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused Magnus ja Vene-Liivi sõda
Võrdlus Magnus ja Vene-Liivi sõda
Magnus on 159 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 12.43% = 45 / (159 + 203).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Magnus ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: