Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Melaniin ja Melanotsüüt
Melaniin ja Melanotsüüt on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Colubridae, Duvernoy nääre, Geen, Hobune, Juuksed, Kahvripühvel, Kass, Koer, Ladina keel, Lõgismadulased, Lihas, Limaskest, Loomad, Mao soomused, Maolised, Marrasknahk, Meditsiinisõnastik, Nahk, Pärisrästiklased, Pea, Selgroogsed, Siga, Silm, Soonkest, Sugukond (bioloogia), T-abistajarakud, Vitiliigo.
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Colubridae ja Melaniin · Colubridae ja Melanotsüüt ·
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Duvernoy nääre ja Melaniin · Duvernoy nääre ja Melanotsüüt ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Melaniin · Geen ja Melanotsüüt ·
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Hobune ja Melaniin · Hobune ja Melanotsüüt ·
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Juuksed ja Melaniin · Juuksed ja Melanotsüüt ·
Kahvripühvel
Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Kahvripühvel ja Melaniin · Kahvripühvel ja Melanotsüüt ·
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Kass ja Melaniin · Kass ja Melanotsüüt ·
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Koer ja Melaniin · Koer ja Melanotsüüt ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Melaniin · Ladina keel ja Melanotsüüt ·
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Lõgismadulased ja Melaniin · Lõgismadulased ja Melanotsüüt ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Melaniin · Lihas ja Melanotsüüt ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Limaskest ja Melaniin · Limaskest ja Melanotsüüt ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Melaniin · Loomad ja Melanotsüüt ·
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Mao soomused ja Melaniin · Mao soomused ja Melanotsüüt ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Melaniin · Maolised ja Melanotsüüt ·
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Marrasknahk ja Melaniin · Marrasknahk ja Melanotsüüt ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Meditsiinisõnastik ja Melaniin · Meditsiinisõnastik ja Melanotsüüt ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Melaniin ja Nahk · Melanotsüüt ja Nahk ·
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Melaniin ja Pärisrästiklased · Melanotsüüt ja Pärisrästiklased ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Melaniin ja Pea · Melanotsüüt ja Pea ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Melaniin ja Selgroogsed · Melanotsüüt ja Selgroogsed ·
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Melaniin ja Siga · Melanotsüüt ja Siga ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Melaniin ja Silm · Melanotsüüt ja Silm ·
Soonkest
Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.
Melaniin ja Soonkest · Melanotsüüt ja Soonkest ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Melaniin ja Sugukond (bioloogia) · Melanotsüüt ja Sugukond (bioloogia) ·
T-abistajarakud
T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.
Melaniin ja T-abistajarakud · Melanotsüüt ja T-abistajarakud ·
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Melaniin ja Melanotsüüt ühist
- Millised on sarnasused Melaniin ja Melanotsüüt
Võrdlus Melaniin ja Melanotsüüt
Melaniin on 198 suhted, samas Melanotsüüt 34. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 11.64% = 27 / (198 + 34).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Melaniin ja Melanotsüüt. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
