Kiiremini kui brauser!
175 suhted: Agregaat (mineraloogia), Ahhaat, Aksiniit, Aktsessoorne mineraal, Akvamariin, Alabaster, Albiit, Aleksandriit, Allaniit, Allofaan, Alumosilikaadid, Aluniit, Amasoniit, Ametüst, Amfiboolid, Andalusiit, Andesiin, Anhüdriit, Anisotroopia, Apatiit, Aragoniit, Arseen, Asbest, Asuriit, Augiit, Auripigment, Avanturiin, Barüüt, Bütauniit, Berüll, Biotiit, Boksiit, Booraks (mineraal), Boratsiit, Dolomiit, Druus, Epidoodi rühm, Epidoot, Erim, Feldšpatoidid, Fluoriit, Galeniit, Götiit, Gemmoloogia, Glaukoniit, Grafiit, Granaadid, Grüneriit, Haabitus (mineraloogia), Haliit, ..., Halogeniidid, Hantelsilikaadid, Hõbe, Heliotroop (mineraal), Hematiit, Idiomorfne mineraal, Idiomorfsus, Illiit, Islandi pagu, Isotroopia, Jaspis, Kaaliumpäevakivi, Kaksiksoolad, Kalkopüriit, Kaltsedon, Kaltsiit, Kaltsiumkarbonaat, Kaoliin, Kaoliniit, Karaat, Karbonaatsed mineraalid, Karneool, Karplik murre, Kassiteriit, Katioon, Küaniit, Küünekivi, Kõvadus, Kihtsilikaadid, Kinaver, Kips, Kivim, Kivimit moodustavad mineraalid, Klaasjas struktuur, Kloriit, Konkretsioon, Kordieriit, Korund, Krüsopraas, Kriips (mineraloogia), Kristalliseerumine, Kristallivõre, Kristallograafia, Kristallograafia mõisteid, Kristallstruktuur, Kristobaliit, Kuld, Kupriit, Kuukivi, Kvarts, Läbipaistvus, Läige, Lõhelisus, Lõhenevus, Leelispäevakivi, Limoniit, Maakmineraal, Magneesium, Magnetiit, Malahhiit, Markasiit, Mäekristall, Metallid, Mikromeeter, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraloid, Mineraloogia, Mohsi astmik, Monokristall, Muskoviit, Nefeliin, Oksiidsed mineraalid, Oliviin, Ooidid, Oonüks, Opaal, Ortoklass, Paragenees, Päevakivi, Püriit, Pürokseenid, Perovskiit, Plagioklass, Plasma (mineraal), Pleokroism, Polümorfism (mineraloogia), Pseudomorfoos, Rasked mineraalid, Raud, Ränidioksiid, Rubiin, Rutiil, Saarsilikaadid, Sanidiin, Sarder, Savimineraalid, Sülviin, Süngoonia, Sekretsioon (geoloogia), Sekundaarne mineraal, Seleniit, Serpentiin (mineraal), Sideriit, Silikaatsed mineraalid, Smaragd, Spodumeen, Steno seadus, Sulfiidsed mineraalid, Talk, Teemant, Terasuurus, Tiigrisilm, Topaas, Tremoliit-ferroaktinoliit, Tridümiit, Tseoliidid, Tsirkoon, Vask, Vääriskivi, Väävel, Vesi, Vilgud, Vivianiit, Volframiit. Laienda indeks (125 rohkem) »
Agregaat (mineraloogia)
Mineraalne agregaat on looduslikes protsessides tekkinud mineraaliterade kogum.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Agregaat (mineraloogia) · Näe rohkem »
Ahhaat
Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Ahhaat · Näe rohkem »
Aksiniit
Aksiniit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Aksiniit · Näe rohkem »
Aktsessoorne mineraal
Aktsessoorne mineraal on kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Aktsessoorne mineraal · Näe rohkem »
Akvamariin
Akvamariin Akvamariin on heksagonaalne sinaka värvusega mineraal, berülli erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Akvamariin · Näe rohkem »
Alabaster
Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Alabaster · Näe rohkem »
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Albiit · Näe rohkem »
Aleksandriit
Nils Gustaf Nordenskiöld Aleksandriit on ortorombilise kristallistruktuuriga mineraal, krüsoberulli erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Aleksandriit · Näe rohkem »
Allaniit
Allaniit on epidoodi rühma mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Allaniit · Näe rohkem »
Allofaan
Allofaan on amorfne füllosilikaatne savi koostises olev mineraloid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Allofaan · Näe rohkem »
Alumosilikaadid
Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Alumosilikaadid · Näe rohkem »
Aluniit
Aluniit on sulfaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Aluniit · Näe rohkem »
Amasoniit
Amasoniidi kristallipesa Amasoniit on roheka värvusega mikrokliini erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Amasoniit · Näe rohkem »
Ametüst
Ametüsti kristallipesa Ametüst on violetse värvusega kvartsi erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Ametüst · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Andalusiit
Andalusiit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Andalusiit · Näe rohkem »
Andesiin
Andesiin Andesiin on silikaatne mineraal, plagioklass keemilise valemiga Na0.7-0.5Ca0.3-0.5Al1.3-1.5Si2.7-2.5O8.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Andesiin · Näe rohkem »
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Anhüdriit · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Apatiit · Näe rohkem »
Aragoniit
Aragoniit on karbonaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Aragoniit · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Arseen · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Asbest · Näe rohkem »
Asuriit
Asuriit (leiukoht La Sal, Utah) Asuriit on tumesinine karbonaatne mineraal keemilise valemiga Cu3(CO3)2(OH)2.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Asuriit · Näe rohkem »
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Augiit · Näe rohkem »
Auripigment
Auripigment Kellsi evangeliaar 8. sajandist. Kuldkollane värvus on saadud auripigmendist Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (keemilise ainena arseentrifosfaat, As2S3).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Auripigment · Näe rohkem »
Avanturiin
Avanturiin ehk aventuriin (itaalia keelest per avventura 'juhtum') on kvartsi peeneteraline erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Avanturiin · Näe rohkem »
Barüüt
dolomiidil Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Barüüt · Näe rohkem »
Bütauniit
Bütauniit Bütauniit on plagioklasside hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Bütauniit · Näe rohkem »
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Berüll · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Biotiit · Näe rohkem »
Boksiit
Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Boksiit · Näe rohkem »
Booraks (mineraal)
Booraks Booraks on mineraal, mis keemiliselt kujutab endast kristalset booraksit (naatriumtetraboraat-10-vesi; Na2 · 8 H2O).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Booraks (mineraal) · Näe rohkem »
Boratsiit
Boratsiit on peamiselt magneesiumboraadist ja kloriidist koosnev mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Boratsiit · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Dolomiit · Näe rohkem »
Druus
Mäekristalli druus Poolast. Eesti Loodusmuuseumi kogu Druusid on mineraalsed agregaadid, mis tekivad, kui tühikute seinad kattuvad hästi väljakujunenud kristallidega, mis on suvaliselt orienteeritud.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Druus · Näe rohkem »
Epidoodi rühm
Epidoodi rühm (inglise epidote group) on mineraalirühm, mis koondab kristallstruktuuri ehituselt epidoodiga sarnanevaid mineraale.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Epidoodi rühm · Näe rohkem »
Epidoot
Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Epidoot · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Erim · Näe rohkem »
Feldšpatoidid
Fonoliit on feldšpatoide sisaldav vulkaaniline kivim Feldšpatoide sisaldavad kivimid hõivavad QAPF-diagrammi alumise kolmnurkdiagrammi Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Feldšpatoidid · Näe rohkem »
Fluoriit
Fluoriit on mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Fluoriit · Näe rohkem »
Galeniit
Galeniit on raske sulfiidne mineraal, keemilise ainena plii(II)sulfiid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Galeniit · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Götiit · Näe rohkem »
Gemmoloogia
Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Gemmoloogia · Näe rohkem »
Glaukoniit
Glaukoniit on hüdrovilkude rühma mineraal, mida leidub liiva- ja lubjakivides.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Glaukoniit · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Grafiit · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Granaadid · Näe rohkem »
Grüneriit
Grüneriit Grüneriit on amfiboolide rühma (ahelsilikaatide ning linoamfiboolide hulka) kuuluv lintstruktuuriga mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Grüneriit · Näe rohkem »
Haabitus (mineraloogia)
Haabitus ehk esinemisvorm on kristalli iseloomulik väline vorm või mineraalse agregaadi tüüp.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Haabitus (mineraloogia) · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Haliit · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Hantelsilikaadid
Hantelsilikaadid ehk sorosilikaadid ehk disilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad kahte omavahel ühe hapniku iooni abil ühendatud ränioksiidi tetraeedrit, mis on mineraali ülejäänud ränioksiidi tetraeedritest isoleeritud.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Hantelsilikaadid · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Hõbe · Näe rohkem »
Heliotroop (mineraal)
Heliotroop ehk verekivi Heliotroop on roheline kaltsedoni erim, milles esinevad punased suletised.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Heliotroop (mineraal) · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Hematiit · Näe rohkem »
Idiomorfne mineraal
Idiomorfne mineraal on tardkivimi kivimit moodustav mineraal, mille kristallivorm võtab magma kristallisatsiooni käigus talle omased kristallograafilised piirjooned,; lihtsamalt öeldes – mineraal, mis on idiomorfne.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Idiomorfne mineraal · Näe rohkem »
Idiomorfsus
granodioriidist. Pildi keskel paiknev plagioklass (hall, triibuline) on selgelt idiomorfsem kui vasakus servas paiknevad kvartsiterad (hallid, sileda pinnaga), mis viitab plagioklassi varasemale kristalliseerumisele jahtuvast magmast. Idiomorfsus on mineraalitera sarnanemine tema kristallstruktuuri ehitusest tuleneva ideaalse haabitusega.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Idiomorfsus · Näe rohkem »
Illiit
Illiit on savimineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Illiit · Näe rohkem »
Islandi pagu
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Islandi pagu on hea läbipaistvusega kaltsiit.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Islandi pagu · Näe rohkem »
Isotroopia
Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Isotroopia · Näe rohkem »
Jaspis
Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm Jaspis Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. Eesti Loodusmuuseumi kogu Jaspis on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Jaspis · Näe rohkem »
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »
Kaksiksoolad
Kaksiksoolad (inglise double salts) on soolad, mis ioniseeruvad lahuses kaheks eristatavaks soolaks, kuid kristalliseerumisel moodustavad jälle ühe soola.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaksiksoolad · Näe rohkem »
Kalkopüriit
Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kalkopüriit · Näe rohkem »
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaltsedon · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Kaoliin
Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaoliin · Näe rohkem »
Kaoliniit
Kaoliniit on savimineraal, mille keemiline valem on Al2Si2O5(OH)4 ja mis kuulub tööstuslike mineraalide rühma.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kaoliniit · Näe rohkem »
Karaat
Karaat (itaalia carato, 'jaanileivapuu'; rahvusvaheline tähis ct) on vääriskivide ja pärlite SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Karaat · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Karneool
Karneoolist gemm Karneool ja sarder Karneool on kaltsedoni lihapruuni värvusega erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Karneool · Näe rohkem »
Karplik murre
Tüüpiline musta värvi ja karpliku murdega obsidiaan Karplik murre ehk karpjas murre on amorfsetele tahkistele ja puuduva või halva lõhenevusega mineraalidele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Karplik murre · Näe rohkem »
Kassiteriit
Boliiviast pärit kassiteriit Boliiviast pärit kassiteriit Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO2).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kassiteriit · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Katioon · Näe rohkem »
Küaniit
Küaniit Küaniit ehk disteen (keemiliselt alumiiniumsilikaat; valem:Al2(SiO4)O) on mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Küaniit · Näe rohkem »
Küünekivi
Küünekivi on amfiboolide hulka kuuluv kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Küünekivi · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kõvadus · Näe rohkem »
Kihtsilikaadid
Biotiit (must ja läikiv) on vilkude hulka kuuluv trioktaeedrilise TOT-struktuuriga kihtsilikaat Kihtsilikaadid (inglise phyllosilicates, sheet silicates) on kihilise struktuuriga silikaatsed mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kihtsilikaadid · Näe rohkem »
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kinaver · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kips · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Klaasjas struktuur
Tuntud klaasja struktuuriga kivim on obsidiaan Klaasjas struktuur (inglise glassy texture) on teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest (vulkaanilisest klaasist).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Klaasjas struktuur · Näe rohkem »
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kloriit · Näe rohkem »
Konkretsioon
Konkretsioonid on enam-vähem sfäärilised mugulad, mis tekivad purdsetetesse (liivadesse, savidesse ja muldadesse) diageneesi protsessis.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Konkretsioon · Näe rohkem »
Kordieriit
Kordieriit ehk ioliit on magneesiumirikas mineraal, mis kuulub alumosilikaatide hulka, koostiselt Mg2Al4Si5O18.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kordieriit · Näe rohkem »
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Korund · Näe rohkem »
Krüsopraas
Ksüsopraas (Poola) Praasem Krüsopraas on kaltsedoni õunarohelise värvusega erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Krüsopraas · Näe rohkem »
Kriips (mineraloogia)
Hematiit punakaspruuni kriipsuga Kriips (inglise streak) on pulbristatud mineraali värvus.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kriips (mineraloogia) · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristallivõre · Näe rohkem »
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristallograafia · Näe rohkem »
Kristallograafia mõisteid
Siin on loetletud kristallograafia ning kristallooptikaga seotud mõisteid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristallograafia mõisteid · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kristobaliit
Kristobaliit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kristobaliit · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kuld · Näe rohkem »
Kupriit
Kupriit on vaske sisaldav oksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kupriit · Näe rohkem »
Kuukivi
Kuukivi ehk adulaar on on värvuseta läbipaistev mineraal, ortoklassi erim, millele on iseloomulik kuuvalgust meenutav hõbesinine värvus.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kuukivi · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Kvarts · Näe rohkem »
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Läbipaistvus · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Läige · Näe rohkem »
Lõhelisus
Lõhelisus ehk klivaaž on kivimite omadus, mis väljendub rööpselt kulgevate mitmesuunaliste (omavahel lõikuvate) lõhede olemasolus; lõhed jagavad kivimid plokkideks.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Lõhelisus · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »
Limoniit
Limoniit Limoniit on pruuni või kollakat värvi raudoksiidide ja -hüdroksiidide segu.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Limoniit · Näe rohkem »
Maakmineraal
Maakmineraal magnetiit dioriidis Maakmineraal on mineraal, mis moodustab kasuliku osa maagist.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Maakmineraal · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Magnetiit · Näe rohkem »
Malahhiit
Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Malahhiit · Näe rohkem »
Markasiit
Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Markasiit · Näe rohkem »
Mäekristall
Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mäekristall · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Metallid · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mineraalide loend · Näe rohkem »
Mineraloid
Mineraloid on vahel mineraaliks peetav aine, millel puudub kristallstruktuur.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mineraloid · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Monokristall
Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Monokristall · Näe rohkem »
Muskoviit
Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Muskoviit · Näe rohkem »
Nefeliin
Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Nefeliin · Näe rohkem »
Oksiidsed mineraalid
Oksiidsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad hapniku ja metallilise elemendi ioone.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Oksiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Oliviin · Näe rohkem »
Ooidid
Ooidid lubjakivi pinnal Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Ooidid · Näe rohkem »
Oonüks
Oonüks Oonüks on mustvalge kontrastsete vöötmetega vääriskivi, kaltsedoni erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Oonüks · Näe rohkem »
Opaal
Tuliopaal Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Opaal · Näe rohkem »
Ortoklass
Ortoklass on mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Ortoklass · Näe rohkem »
Paragenees
Paragenees on ühtsete tekketingimustega mineraalide koosesinemine maakoores.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Paragenees · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Päevakivi · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Püriit · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Perovskiit
Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Perovskiit · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Plagioklass · Näe rohkem »
Plasma (mineraal)
Lihvitud plasma Plasma on kaltsedoni sibul- või määrdunudroheline erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Plasma (mineraal) · Näe rohkem »
Pleokroism
Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas). ", 1 mm Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Pleokroism · Näe rohkem »
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »
Pseudomorfoos
Pseudomorfoos on nähtus, mille puhul mineraali kristalne väliskuju vastab ühele mineraalile, keemiline koostis aga teisele.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Pseudomorfoos · Näe rohkem »
Rasked mineraalid
Rasked mineraalid on mineraalid, mille tihedus on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Rasked mineraalid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Raud · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Rubiin
Dodoma piirkonnast. Rubiin on trigonaalne, punaka värvusega mineraal, korundi erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Rubiin · Näe rohkem »
Rutiil
Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 × 1,6 × 0,8 cm) Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Rutiil · Näe rohkem »
Saarsilikaadid
Saarsilikaadid ehk nesosilikaadid ehk ortosilikaadid ehk singelsilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad isoleeritud ränioksiidi tetraeedreid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Saarsilikaadid · Näe rohkem »
Sanidiin
Sanidiin on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide kaaliumpäevakivide rühma.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sanidiin · Näe rohkem »
Sarder
Sarder on kaltsedoni punakaspruun erim, mis sarnaneb karneooliga.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sarder · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sülviin · Näe rohkem »
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Süngoonia · Näe rohkem »
Sekretsioon (geoloogia)
Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sekretsioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sekundaarne mineraal · Näe rohkem »
Seleniit
Seleniit on plaatjas läbipaistev kipsi erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Seleniit · Näe rohkem »
Serpentiin (mineraal)
Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Serpentiin (mineraal) · Näe rohkem »
Sideriit
Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sideriit · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Smaragd
Smaragd Smaragd on heksagonaalne, erk rohelise värvusega (smaragdroheline) mineraal, berülli (Be3Al2(SiO3)6) erim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Smaragd · Näe rohkem »
Spodumeen
Spodumeen on pürokseenide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Spodumeen · Näe rohkem »
Steno seadus
Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Steno seadus · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Talk
Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Talk · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Teemant · Näe rohkem »
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Terasuurus · Näe rohkem »
Tiigrisilm
Tiigrisilm Poleerimata tiigrisilm Kullisilm Tiigrisilm on peenkiudjas mineraalmasse sisaldav kvartsi erim, mis on kuldkollastes värvustes.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Tiigrisilm · Näe rohkem »
Topaas
Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne rombilise süngoonia mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Topaas · Näe rohkem »
Tremoliit-ferroaktinoliit
Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Tremoliit-ferroaktinoliit · Näe rohkem »
Tridümiit
Tridümiit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Tridümiit · Näe rohkem »
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Tseoliidid · Näe rohkem »
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Tsirkoon · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Vask · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Väävel · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Vesi · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Vilgud · Näe rohkem »
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Vivianiit · Näe rohkem »
Volframiit
Lõuna-Koreast leitud volframiit Volframiit ((Fe,Mn)WO4) on rauda, mangaani ja volframit sisaldav monokliinne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia mõisteid ja Volframiit · Näe rohkem »
