Kiiremini kui brauser!Sarnasusi NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Eriosakond, Leningradi sõjaväeringkond, Moskva, Moskva sõjaväeringkond, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal, NKVD, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Punaarmee, Riikliku julgeoleku major, SMERŠ, Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond, Teine maailmasõda.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Austria ja Pjotr Ivašutin ·
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Eriosakond ja Pjotr Ivašutin ·
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Leningradi sõjaväeringkond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Leningradi sõjaväeringkond ja Pjotr Ivašutin ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Moskva ja Pjotr Ivašutin ·
Moskva sõjaväeringkond
Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.
Moskva sõjaväeringkond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Moskva sõjaväeringkond ja Pjotr Ivašutin ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Pjotr Ivašutin ·
Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
Nõukogude Liidu väegrupi Saksamaal embleem Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal (vene keeles Группа советскихвойск в Германии; saksa keeles Gruppe der Sowjetischen Streitkräfte in Deutschland) oli NSV Liidu relvajõudude operatiiv-strateegiline väegrupp Saksamaal (dislotseerus aastatel 1945–1949 Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal, 1949–1990 Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja pärast Saksa DV liitmist Lääne-Saksamaaga 1990–1994 Saksamaa Liitvabariigis.
Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal ja Pjotr Ivašutin ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
NKVD ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · NKVD ja Pjotr Ivašutin ·
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja Pjotr Ivašutin ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Pjotr Ivašutin ·
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu relvajõud · NSV Liidu relvajõud ja Pjotr Ivašutin ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Pjotr Ivašutin ·
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Punaarmee · Pjotr Ivašutin ja Punaarmee ·
Riikliku julgeoleku major
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku major (vene keeles майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees aastatel 1935–1940 brigaadikomandör, 1940–1943 polkovnik ja 1943–1945 major.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Riikliku julgeoleku major · Pjotr Ivašutin ja Riikliku julgeoleku major ·
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja SMERŠ · Pjotr Ivašutin ja SMERŠ ·
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond · Pjotr Ivašutin ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Teine maailmasõda · Pjotr Ivašutin ja Teine maailmasõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin ühist
- Millised on sarnasused NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin
Võrdlus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus on 127 suhted, samas Pjotr Ivašutin 64. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 9.42% = 18 / (127 + 64).
Viiteid
See artikkel näitab suhet NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
