Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus vs. Pjotr Ivašutin

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus. Pjotr Ivašutin (Ивашутин, Пётр Иванович) (5 vkj/18. september 1909 Brest-Litovsk – 4. juuni 2002 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigiametnik (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse esimees ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe 1. asetäitja) ja sõjaväelane, Nõukogude Liidu kangelane (1985).

Sarnasusi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Eriosakond, Ivan Serov, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, NKVD, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Riikliku julgeoleku major, Riikliku julgeoleku vanemmajor.

Eriosakond

Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.

Eriosakond ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Eriosakond ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

Ivan Serov

Ivan Serov (vene keeles Иван Александрович Серов; 13. august 1905 Vologda kubermang – 1. juuli 1990 Moskva oblast) oli NSV Liidu sise- ja välisjulgeoleku juhtivtöötaja.

Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Ivan Serov ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

NKVD

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

NKVD ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · NKVD ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »

Riikliku julgeoleku major

Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku major (vene keeles майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees aastatel 1935–1940 brigaadikomandör, 1940–1943 polkovnik ja 1943–1945 major.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Riikliku julgeoleku major · Pjotr Ivašutin ja Riikliku julgeoleku major · Näe rohkem »

Riikliku julgeoleku vanemmajor

Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku vanemmajori lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943) Riikliku julgeoleku vanemmajor (vene keeles старший майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1943 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees diviisikomandör (1940. aastast kindralmajor).

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Riikliku julgeoleku vanemmajor · Pjotr Ivašutin ja Riikliku julgeoleku vanemmajor · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus on 62 suhted, samas Pjotr Ivašutin 64. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 6.35% = 8 / (62 + 64).

Viiteid

See artikkel näitab suhet NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus ja Pjotr Ivašutin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »