Sisukord
25 suhted: Anatoomia, Arengubioloogia, Füsioloogia, Koolibrilased, Ladina keel, Lüsosüümid, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Mikroorganismid, Morfoloogia, Naatriumkloriid, Nina-pisarajuha, Ninaõõs, Patoloogia, Pisarajärv, Pisarakanalike, Pisarakott, Pisaranääre, Pisaratäpp, Pisarateed, Pisaravedelik, Silm, Silmamuna, Valgud, 2010.
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Pisarasüsteem ja Anatoomia
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Pisarasüsteem ja Arengubioloogia
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Pisarasüsteem ja Füsioloogia
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Pisarasüsteem ja Koolibrilased
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Pisarasüsteem ja Ladina keel
Lüsosüümid
Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.
Vaata Pisarasüsteem ja Lüsosüümid
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Pisarasüsteem ja Meditsiinisõnastik
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Pisarasüsteem ja Meeli Roosalu
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Pisarasüsteem ja Mikroorganismid
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Pisarasüsteem ja Morfoloogia
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Vaata Pisarasüsteem ja Naatriumkloriid
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Vaata Pisarasüsteem ja Nina-pisarajuha
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Vaata Pisarasüsteem ja Ninaõõs
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Pisarasüsteem ja Patoloogia
Pisarajärv
Pisarajärv ehk lakrimaaljärv (ladina keeles lacus lacrimalis) on paljude loomade peas silma sisenurgas paiknev ala.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisarajärv
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisarakanalike
Pisarakott
Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisarakott
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisaranääre
Pisaratäpp
Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisaratäpp
Pisarateed
Pisarateed (ladina keeles viae lacrimales) on paljude loomade peas silmade piirkonnas paiknevad pisaravedeliku juhteteed.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisarateed
Pisaravedelik
Pisaravedelik ehk pisarad (ladina keeles lacrimae) on osade loomade (sh inimeste) silmi niisutav bioloogiline vedelik.
Vaata Pisarasüsteem ja Pisaravedelik
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Pisarasüsteem ja Silm
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Vaata Pisarasüsteem ja Silmamuna
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Pisarasüsteem ja Valgud
2010
2010.
Vaata Pisarasüsteem ja 2010
Tuntud ka kui Apparatus lacrimalis, Pisaraaparaat, Pisaraelundkond.