Sisukord
58 suhted: Alumiinium, Amorfne aine, Anoksügeenne fotosüntees, Arhaikum, Atmosfäär, Bakterid, Biomass, Biosfäär, Diagenees, Doonor (keemia), Eelkambrium, Eesti, Ensüüm, Eufootne vöönd, Euroopium, Fotokeemiline reaktsioon, Fotosüntees, Fototroof, Geokeemia, Hapnik, Haruldased muldmetallid, Hüdratatsioon, Hüdrotermid, Hematiit, Isotoop, Jäävaheaeg, Karbonaadid, Kivimi tekstuur, Kolloid, Kvartsiit, Maa, Maapõu, Maavara, Magnetiit, Meri, Moondekivim, Neodüüm, Neoproterosoikum, Oksüdatsioon, Ookean, Organism, Paleoproterosoikum, Püknokliin, Proterosoikum, Rahn, Rauamaak, Raud, Räni, Ränikivi, Sadestamine, ... Laienda indeks (8 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Raudkvartsiit ja Alumiinium
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Raudkvartsiit ja Amorfne aine
Anoksügeenne fotosüntees
Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.
Vaata Raudkvartsiit ja Anoksügeenne fotosüntees
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Vaata Raudkvartsiit ja Arhaikum
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Raudkvartsiit ja Atmosfäär
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Raudkvartsiit ja Bakterid
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Vaata Raudkvartsiit ja Biomass
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Raudkvartsiit ja Biosfäär
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Vaata Raudkvartsiit ja Diagenees
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Vaata Raudkvartsiit ja Doonor (keemia)
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Vaata Raudkvartsiit ja Eelkambrium
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Raudkvartsiit ja Eesti
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Raudkvartsiit ja Ensüüm
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Vaata Raudkvartsiit ja Eufootne vöönd
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Vaata Raudkvartsiit ja Euroopium
Fotokeemiline reaktsioon
Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu.
Vaata Raudkvartsiit ja Fotokeemiline reaktsioon
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Raudkvartsiit ja Fotosüntees
Fototroof
Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.
Vaata Raudkvartsiit ja Fototroof
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Vaata Raudkvartsiit ja Geokeemia
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Raudkvartsiit ja Hapnik
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Vaata Raudkvartsiit ja Haruldased muldmetallid
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Raudkvartsiit ja Hüdratatsioon
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Vaata Raudkvartsiit ja Hüdrotermid
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Vaata Raudkvartsiit ja Hematiit
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Raudkvartsiit ja Isotoop
Jäävaheaeg
Jäävaheaeg ehk interglatsiaal (inglise interglacial period või interglacial) on jääaegade vaheline suhteliselt soojema kliimaga geoloogiline periood.
Vaata Raudkvartsiit ja Jäävaheaeg
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Raudkvartsiit ja Karbonaadid
Kivimi tekstuur
Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.
Vaata Raudkvartsiit ja Kivimi tekstuur
Kolloid
Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.
Vaata Raudkvartsiit ja Kolloid
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Vaata Raudkvartsiit ja Kvartsiit
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Raudkvartsiit ja Maa
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Vaata Raudkvartsiit ja Maapõu
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Vaata Raudkvartsiit ja Maavara
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Vaata Raudkvartsiit ja Magnetiit
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Raudkvartsiit ja Meri
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Raudkvartsiit ja Moondekivim
Neodüüm
Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.
Vaata Raudkvartsiit ja Neodüüm
Neoproterosoikum
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Raudkvartsiit ja Neoproterosoikum
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Raudkvartsiit ja Oksüdatsioon
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Raudkvartsiit ja Ookean
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Raudkvartsiit ja Organism
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Raudkvartsiit ja Paleoproterosoikum
Püknokliin
Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.
Vaata Raudkvartsiit ja Püknokliin
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Vaata Raudkvartsiit ja Proterosoikum
Rahn
Rahn Saaremaa rannikusetetes Moeraki Boulders, Uus-Meremaa Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm.
Vaata Raudkvartsiit ja Rahn
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Raudkvartsiit ja Rauamaak
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Raudkvartsiit ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Raudkvartsiit ja Räni
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Vaata Raudkvartsiit ja Ränikivi
Sadestamine
Sadestamine võib tähendada mitut asja.
Vaata Raudkvartsiit ja Sadestamine
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Raudkvartsiit ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Raudkvartsiit ja Süsinik
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Raudkvartsiit ja Tsüanobakterid
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Vaata Raudkvartsiit ja Tsivilisatsioon
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Raudkvartsiit ja Ultraviolettkiirgus
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Vaata Raudkvartsiit ja Uniformism
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Raudkvartsiit ja Vahevöö
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Raudkvartsiit ja Vesi