Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) on 81 ühist asja (Unioonpeedia): August II, August III, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brest (Valgevene), Elbląg, Friedrich Suur, Gdańsk, Habsburgide monarhia, Inowrocław, Jesuiidid, Kaliningrad, Kamjanets-Podilskõi, Karl X Gustav, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kiiev, Kraków, Krimmi khaaniriik, Kuramaa hertsogiriik, Ladina keel, Lään, Läänemeri, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa, Lotringi hertsogkond, Lublin, Lublini unioon, Luterlus, ..., Lviv, Majandus, Malbork, Minsk, Moskva tsaaririik, Must meri, Nowy Sącz, Oliwa rahu, Osmanite riik, Paavst, Pärisorjus, Põhjasõda, Personaalunioon, Połack, Pomereelia, Pommeri, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola pärilussõda, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poznań, Prantsuse keel, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Protestantism, Radziwill, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürstiriik, Smolensk, Stanisław II, Stanisław Leszczyński, Stefan Batory, Suur-Poola, Talupoeg, Tatarlased, Tšernihiv, Teine Põhjasõda, Ukraina, Uputus (Poola), Valgevene, Varssavi, Vastureformatsioon, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Vilnius, Vitsebsk, Vojevood, Vojevoodkond, Volõõnia, Warmia. Laienda indeks (51 rohkem) »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Rzeczpospolita · August II ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
August III
pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.
August III ja Rzeczpospolita · August III ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus ja Rzeczpospolita · Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita · Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Rzeczpospolita · Brandenburgi mark ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Brest (Valgevene) ja Rzeczpospolita · Brest (Valgevene) ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Elbląg ja Rzeczpospolita · Elbląg ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Friedrich Suur ja Rzeczpospolita · Friedrich Suur ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Rzeczpospolita · Gdańsk ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Rzeczpospolita · Habsburgide monarhia ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Inowrocław
Inowrocław on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Inowrocławi maakonna keskus.
Inowrocław ja Rzeczpospolita · Inowrocław ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Jesuiidid ja Rzeczpospolita · Jesuiidid ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Rzeczpospolita · Kaliningrad ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kamjanets-Podilskõi
Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.
Kamjanets-Podilskõi ja Rzeczpospolita · Kamjanets-Podilskõi ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Karl X Gustav ja Rzeczpospolita · Karl X Gustav ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Rzeczpospolita · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Rzeczpospolita · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Kiiev ja Rzeczpospolita · Kiiev ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Rzeczpospolita · Kraków ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Krimmi khaaniriik ja Rzeczpospolita · Krimmi khaaniriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Kuramaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Rzeczpospolita · Ladina keel ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Rzeczpospolita · Lään ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Rzeczpospolita · Läänemeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Rzeczpospolita · Liivimaa ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Lotringi hertsogkond ja Rzeczpospolita · Lotringi hertsogkond ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Lublin ja Rzeczpospolita · Lublin ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Lublini unioon ja Rzeczpospolita · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Rzeczpospolita · Luterlus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Lviv ja Rzeczpospolita · Lviv ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Majandus ja Rzeczpospolita · Majandus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Rzeczpospolita · Malbork ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Minsk ja Rzeczpospolita · Minsk ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita · Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Must meri ja Rzeczpospolita · Must meri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Nowy Sącz
Nowy Sącz on maakonnaõigustega linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas, Nowy Sączi maakonna halduskeskus.
Nowy Sącz ja Rzeczpospolita · Nowy Sącz ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Oliwa rahu ja Rzeczpospolita · Oliwa rahu ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Rzeczpospolita · Osmanite riik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Rzeczpospolita · Paavst ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Pärisorjus ja Rzeczpospolita · Pärisorjus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Rzeczpospolita · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Rzeczpospolita · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Połack ja Rzeczpospolita · Połack ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Pomereelia ja Rzeczpospolita · Pomereelia ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Rzeczpospolita · Pommeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Poola jagamised ja Rzeczpospolita · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Rzeczpospolita · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Poola pärilussõda ja Rzeczpospolita · Poola pärilussõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ja Rzeczpospolita · Poola-Türgi sõda (1672–1676) ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Poznań ja Rzeczpospolita · Poznań ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Prantsuse keel ja Rzeczpospolita · Prantsuse keel ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Protestantism ja Rzeczpospolita · Protestantism ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Radziwill
Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.
Radziwill ja Rzeczpospolita · Radziwill ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Rzeczpospolita ja Saksa keel · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürstiriik · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Rzeczpospolita ja Smolensk · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Smolensk ·
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Rzeczpospolita ja Stanisław II · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Stanisław II ·
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Stanisław Leszczyński ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Rzeczpospolita ja Stefan Batory · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Stefan Batory ·
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Rzeczpospolita ja Suur-Poola · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Suur-Poola ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Rzeczpospolita ja Talupoeg · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Talupoeg ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Rzeczpospolita ja Tatarlased · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Tatarlased ·
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Rzeczpospolita ja Tšernihiv · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Tšernihiv ·
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Rzeczpospolita ja Teine Põhjasõda · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Teine Põhjasõda ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Rzeczpospolita ja Ukraina · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Ukraina ·
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Rzeczpospolita ja Uputus (Poola) · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Uputus (Poola) ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Rzeczpospolita ja Valgevene · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Valgevene ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Rzeczpospolita ja Varssavi · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Varssavi ·
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Rzeczpospolita ja Vastureformatsioon · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vastureformatsioon ·
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vene-Poola sõda (1654–1667) ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Venemaa Keisririik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Rzeczpospolita ja Vilnius · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vilnius ·
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Rzeczpospolita ja Vitsebsk · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vitsebsk ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Rzeczpospolita ja Vojevood · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vojevood ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Rzeczpospolita ja Vojevoodkond · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vojevoodkond ·
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Rzeczpospolita ja Volõõnia · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Volõõnia ·
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Rzeczpospolita ja Warmia · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Warmia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ühist
- Millised on sarnasused Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Võrdlus Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita on 297 suhted, samas Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) 293. Kuna neil ühist 81, Jaccard indeks on 13.73% = 81 / (297 + 293).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
