Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Saami algkeel ja Tšuudid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Saami algkeel ja Tšuudid

Saami algkeel vs. Tšuudid

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest. Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Sarnasusi Saami algkeel ja Tšuudid

Saami algkeel ja Tšuudid on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Äänisjärv, Eesti, Germaani keeled, Laadoga, Lapimaa, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lingua franca, Merjalased, Riho Grünthal, Saami keeled, Skandinaavia, Soome-ugri keeled, Sulev Vahtre, Valter Lang, Veliki Novgorod, Vikerkaar (ajakiri), Volga.

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Äänisjärv ja Saami algkeel · Äänisjärv ja Tšuudid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Saami algkeel · Eesti ja Tšuudid · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Germaani keeled ja Saami algkeel · Germaani keeled ja Tšuudid · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Laadoga ja Saami algkeel · Laadoga ja Tšuudid · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Lapimaa ja Saami algkeel · Lapimaa ja Tšuudid · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Läänemeresoomlased ja Saami algkeel · Läänemeresoomlased ja Tšuudid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Läänemeri ja Saami algkeel · Läänemeri ja Tšuudid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti ja Saami algkeel · Läti ja Tšuudid · Näe rohkem »

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Lingua franca ja Saami algkeel · Lingua franca ja Tšuudid · Näe rohkem »

Merjalased

Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.

Merjalased ja Saami algkeel · Merjalased ja Tšuudid · Näe rohkem »

Riho Grünthal

Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.

Riho Grünthal ja Saami algkeel · Riho Grünthal ja Tšuudid · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Saami algkeel ja Saami keeled · Saami keeled ja Tšuudid · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Saami algkeel ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Tšuudid · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Saami algkeel ja Soome-ugri keeled · Soome-ugri keeled ja Tšuudid · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Saami algkeel ja Sulev Vahtre · Sulev Vahtre ja Tšuudid · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Saami algkeel ja Valter Lang · Tšuudid ja Valter Lang · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Saami algkeel ja Veliki Novgorod · Tšuudid ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vikerkaar (ajakiri)

Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.

Saami algkeel ja Vikerkaar (ajakiri) · Tšuudid ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Saami algkeel ja Volga · Tšuudid ja Volga · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Saami algkeel ja Tšuudid

Saami algkeel on 51 suhted, samas Tšuudid 159. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 9.05% = 19 / (51 + 159).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Saami algkeel ja Tšuudid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »