Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Siberi lehis ja Siberi seedermänd
Siberi lehis ja Siberi seedermänd on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Arukask, Dauuria lehis, Eino-Endel Laas, Endel Laas, Euroopa, Happeline keskkond, Harilik mänd, Heldur Sander, Idand, Iduleht, Igikelts, Isasõis, Juurestik, Käbi, Lülipuit, Liivmullad, Männilised, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Patogeen, Perekond (bioloogia), Sajaanid, Seeme, Siber, Sugukond (bioloogia), Survetugevus, Taimed, Tüvi, ..., Tõmbetugevus, Teine maailmasõda, Tihedus, Tundra, Turvasmuld, Vaik, Võra, Võrse, 18. sajand. Laienda indeks (9 rohkem) »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Arukask ja Siberi lehis · Arukask ja Siberi seedermänd ·
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Dauuria lehis ja Siberi lehis · Dauuria lehis ja Siberi seedermänd ·
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Eino-Endel Laas ja Siberi lehis · Eino-Endel Laas ja Siberi seedermänd ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Endel Laas ja Siberi lehis · Endel Laas ja Siberi seedermänd ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Siberi lehis · Euroopa ja Siberi seedermänd ·
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Happeline keskkond ja Siberi lehis · Happeline keskkond ja Siberi seedermänd ·
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Harilik mänd ja Siberi lehis · Harilik mänd ja Siberi seedermänd ·
Heldur Sander
Heldur Sander (sündinud 24. novembril 1946 Ageris) on eesti loodusgeograafEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Heldur Sander ja Siberi lehis · Heldur Sander ja Siberi seedermänd ·
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Idand ja Siberi lehis · Idand ja Siberi seedermänd ·
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Iduleht ja Siberi lehis · Iduleht ja Siberi seedermänd ·
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Igikelts ja Siberi lehis · Igikelts ja Siberi seedermänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Isasõis ja Siberi lehis · Isasõis ja Siberi seedermänd ·
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Juurestik ja Siberi lehis · Juurestik ja Siberi seedermänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Käbi ja Siberi lehis · Käbi ja Siberi seedermänd ·
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Lülipuit ja Siberi lehis · Lülipuit ja Siberi seedermänd ·
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Liivmullad ja Siberi lehis · Liivmullad ja Siberi seedermänd ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Männilised ja Siberi lehis · Männilised ja Siberi seedermänd ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Okas ja Siberi lehis · Okas ja Siberi seedermänd ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Okaspuulaadsed ja Siberi lehis · Okaspuulaadsed ja Siberi seedermänd ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Okaspuutaimed ja Siberi lehis · Okaspuutaimed ja Siberi seedermänd ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Paljasseemnetaimed ja Siberi lehis · Paljasseemnetaimed ja Siberi seedermänd ·
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Patogeen ja Siberi lehis · Patogeen ja Siberi seedermänd ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Perekond (bioloogia) ja Siberi lehis · Perekond (bioloogia) ja Siberi seedermänd ·
Sajaanid
Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.
Sajaanid ja Siberi lehis · Sajaanid ja Siberi seedermänd ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Seeme ja Siberi lehis · Seeme ja Siberi seedermänd ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Siber ja Siberi lehis · Siber ja Siberi seedermänd ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Siberi lehis ja Sugukond (bioloogia) · Siberi seedermänd ja Sugukond (bioloogia) ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Siberi lehis ja Survetugevus · Siberi seedermänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Siberi lehis ja Taimed · Siberi seedermänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Siberi lehis ja Tüvi · Siberi seedermänd ja Tüvi ·
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Siberi lehis ja Tõmbetugevus · Siberi seedermänd ja Tõmbetugevus ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Siberi lehis ja Teine maailmasõda · Siberi seedermänd ja Teine maailmasõda ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Siberi lehis ja Tihedus · Siberi seedermänd ja Tihedus ·
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Siberi lehis ja Tundra · Siberi seedermänd ja Tundra ·
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Siberi lehis ja Turvasmuld · Siberi seedermänd ja Turvasmuld ·
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Siberi lehis ja Vaik · Siberi seedermänd ja Vaik ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Siberi lehis ja Võra · Siberi seedermänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Siberi lehis ja Võrse · Siberi seedermänd ja Võrse ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Siberi lehis · 18. sajand ja Siberi seedermänd ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Siberi lehis ja Siberi seedermänd ühist
- Millised on sarnasused Siberi lehis ja Siberi seedermänd
Võrdlus Siberi lehis ja Siberi seedermänd
Siberi lehis on 72 suhted, samas Siberi seedermänd 152. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 17.41% = 39 / (72 + 152).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Siberi lehis ja Siberi seedermänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
