Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad
Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Austria Sileesia, Čechy, Ülem-Sileesia, Bautzen, Brandenburgi mark, Friedrich Suur, Habsburgid, Habsburgide monarhia, II Rzeczpospolita, Karl IV, Kazimierz III, Morava, Saksa-Rooma riik, Sileesia, Tšehhi kuningriik, Tšehhi Sileesia, Tsisleitaania.
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Austria Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Austria Sileesia ja Tšehhi krooni maad ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Sileesia hertsogkond ja Čechy · Tšehhi krooni maad ja Čechy ·
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Ülem-Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Ülem-Sileesia ja Tšehhi krooni maad ·
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Bautzen ja Sileesia hertsogkond · Bautzen ja Tšehhi krooni maad ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Sileesia hertsogkond · Brandenburgi mark ja Tšehhi krooni maad ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Friedrich Suur ja Sileesia hertsogkond · Friedrich Suur ja Tšehhi krooni maad ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Sileesia hertsogkond · Habsburgid ja Tšehhi krooni maad ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Sileesia hertsogkond · Habsburgide monarhia ja Tšehhi krooni maad ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Sileesia hertsogkond · II Rzeczpospolita ja Tšehhi krooni maad ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Sileesia hertsogkond · Karl IV ja Tšehhi krooni maad ·
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Kazimierz III ja Sileesia hertsogkond · Kazimierz III ja Tšehhi krooni maad ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Morava ja Sileesia hertsogkond · Morava ja Tšehhi krooni maad ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Sileesia hertsogkond · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi krooni maad ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Sileesia ja Sileesia hertsogkond · Sileesia ja Tšehhi krooni maad ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Sileesia hertsogkond ja Tšehhi kuningriik · Tšehhi krooni maad ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi Sileesia
Tšehhi Sileesia on ajalooline piirkond.
Sileesia hertsogkond ja Tšehhi Sileesia · Tšehhi Sileesia ja Tšehhi krooni maad ·
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Sileesia hertsogkond ja Tsisleitaania · Tšehhi krooni maad ja Tsisleitaania ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad ühist
- Millised on sarnasused Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad
Võrdlus Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad
Sileesia hertsogkond on 57 suhted, samas Tšehhi krooni maad 63. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 14.17% = 17 / (57 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Sileesia hertsogkond ja Tšehhi krooni maad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
