Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord
Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Armeegrupp Narwa, Ferdinand Schörner, Idarinne (Teine maailmasõda), Ivan Fedjuninski, Ivan Maslennikov, Kindralleitnant, Lämmijärv, Liivi laht, Mustvee, Nõukogude Liit, Peipsi järv, Petseri, Pihkva järv, Punaarmee, Rõuge, Saksa Riik, Sinimägede lahing, Teine maailmasõda, Võru, 10. august, 16. armee (Wehrmacht), 18. armee (Wehrmacht), 207. julgestusdiviis.
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Tartu lahing (1944) · Alūksne ja Väegrupp Nord ·
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Armeegrupp Narwa ja Tartu lahing (1944) · Armeegrupp Narwa ja Väegrupp Nord ·
Ferdinand Schörner
Ferdinand Schörner (12. juuni 1892 – 2. juuli 1973) oli Saksamaa kindralfeldmarssal teises maailmasõjas.
Ferdinand Schörner ja Tartu lahing (1944) · Ferdinand Schörner ja Väegrupp Nord ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Idarinne (Teine maailmasõda) ja Tartu lahing (1944) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Väegrupp Nord ·
Ivan Fedjuninski
Ivan Fedjuninski (vene keeles Иван Иванович Федюнинский; 30. juuli 1900 – 17. oktoober 1977) oli Nõukogude Liidu väejuht, armeekindral, Nõukogude Liidu kangelane.
Ivan Fedjuninski ja Tartu lahing (1944) · Ivan Fedjuninski ja Väegrupp Nord ·
Ivan Maslennikov
Ivan Maslennikov (vene Иван Иванович Масленников) ((3/16. september 1900 Tšalõka raudteejaam Ozjorski maakond Saratovi kubermang – 16. aprill 1954 Moskva NSV Liit) oli NSV Liidu sõjaväelane (kindralmajor) ja NSV Liidu SARKi rahvakomissari asetäitja, aastatel 1939–1943. Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1900 Kategooria:Surnud 1954.
Ivan Maslennikov ja Tartu lahing (1944) · Ivan Maslennikov ja Väegrupp Nord ·
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Kindralleitnant ja Tartu lahing (1944) · Kindralleitnant ja Väegrupp Nord ·
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Lämmijärv ja Tartu lahing (1944) · Lämmijärv ja Väegrupp Nord ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Liivi laht ja Tartu lahing (1944) · Liivi laht ja Väegrupp Nord ·
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Mustvee ja Tartu lahing (1944) · Mustvee ja Väegrupp Nord ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Tartu lahing (1944) · Nõukogude Liit ja Väegrupp Nord ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Peipsi järv ja Tartu lahing (1944) · Peipsi järv ja Väegrupp Nord ·
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Petseri ja Tartu lahing (1944) · Petseri ja Väegrupp Nord ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Pihkva järv ja Tartu lahing (1944) · Pihkva järv ja Väegrupp Nord ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Punaarmee ja Tartu lahing (1944) · Punaarmee ja Väegrupp Nord ·
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Rõuge ja Tartu lahing (1944) · Rõuge ja Väegrupp Nord ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Saksa Riik ja Tartu lahing (1944) · Saksa Riik ja Väegrupp Nord ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Sinimägede lahing ja Tartu lahing (1944) · Sinimägede lahing ja Väegrupp Nord ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Tartu lahing (1944) ja Teine maailmasõda · Teine maailmasõda ja Väegrupp Nord ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Tartu lahing (1944) ja Võru · Väegrupp Nord ja Võru ·
10. august
10.
10. august ja Tartu lahing (1944) · 10. august ja Väegrupp Nord ·
16. armee (Wehrmacht)
16.
16. armee (Wehrmacht) ja Tartu lahing (1944) · 16. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord ·
18. armee (Wehrmacht)
18.
18. armee (Wehrmacht) ja Tartu lahing (1944) · 18. armee (Wehrmacht) ja Väegrupp Nord ·
207. julgestusdiviis
207.
207. julgestusdiviis ja Tartu lahing (1944) · 207. julgestusdiviis ja Väegrupp Nord ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord ühist
- Millised on sarnasused Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord
Võrdlus Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord
Tartu lahing (1944) on 119 suhted, samas Väegrupp Nord 205. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 7.41% = 24 / (119 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tartu lahing (1944) ja Väegrupp Nord. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
