Sisukord
47 suhted: Aafrika, Aineringe, Bakterid, Euroopa, Hõimkond, Kahjurid, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kiletiivalised, Klass (bioloogia), Koloonia, Koonus, Ladina keel, Lähistroopika, Lülijalgsed, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Mets, Moldova, Must, Nõukogude Liit, Pea, Pereheitmine, Perekond (bioloogia), Protistid, Pruun, Pterygota, Puit, Putukad, Rindmik, Saprofaag, Selts (bioloogia), Silm, Sipelglased, Sugukond (bioloogia), Tagakeha, Täismoone, Termiidipesa, Termiit (segu), Tiib, Troopika, Tselluloos, Ukraina, Vaegmoone, Veeaur, Vladivostok.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Termiidilised ja Aafrika
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Termiidilised ja Aineringe
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Termiidilised ja Bakterid
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Termiidilised ja Euroopa
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Termiidilised ja Hõimkond
Kahjurid
Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.
Vaata Termiidilised ja Kahjurid
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Termiidilised ja Kaukaasia
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Termiidilised ja Kesk-Aasia
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Termiidilised ja Kiletiivalised
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Termiidilised ja Klass (bioloogia)
Koloonia
lc.
Vaata Termiidilised ja Koloonia
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Vaata Termiidilised ja Koonus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Termiidilised ja Ladina keel
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Termiidilised ja Lähistroopika
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Termiidilised ja Lülijalgsed
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Termiidilised ja Liik (bioloogia)
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Termiidilised ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Termiidilised ja Loomade elu
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Termiidilised ja Mets
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Vaata Termiidilised ja Moldova
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Termiidilised ja Must
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Termiidilised ja Nõukogude Liit
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Termiidilised ja Pea
Pereheitmine
Mesilassülem Pereheitmine ehk sülemlemine on mesilaste paljunemisviis, mille käigus osa mesilasperest lahkub tarust.
Vaata Termiidilised ja Pereheitmine
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Termiidilised ja Perekond (bioloogia)
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Termiidilised ja Protistid
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Termiidilised ja Pruun
Pterygota
Pterygota on putukate alamklass.
Vaata Termiidilised ja Pterygota
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Termiidilised ja Puit
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Termiidilised ja Putukad
Rindmik
Rindmik (ladina keeles thorax) on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel.
Vaata Termiidilised ja Rindmik
Saprofaag
Sitasitikas toitumas loomsest väljaheitest Saprofaagid ehk skisofaagid on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.
Vaata Termiidilised ja Saprofaag
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Termiidilised ja Selts (bioloogia)
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Termiidilised ja Silm
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Termiidilised ja Sipelglased
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Termiidilised ja Sugukond (bioloogia)
Tagakeha
Tagakeha ehk abdoomen (abdomen) on lülijalgsete keha tagaosa (pea ja rindmiku taga).
Vaata Termiidilised ja Tagakeha
Täismoone
Täismoone (ka holometaboolia) on teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne – nukk – valmik.
Vaata Termiidilised ja Täismoone
Termiidipesa
Termiidipesa Somaalias Termiidipesa on termiidiliste ehitatud pesa ülaosa, mis koosneb omavahel kokkukleepunud liiva-, savi- ja puiduosakestest.
Vaata Termiidilised ja Termiidipesa
Termiit (segu)
Termiit on metallipulbri ja metalloksiidi pürotehniline segu.
Vaata Termiidilised ja Termiit (segu)
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Termiidilised ja Tiib
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Termiidilised ja Troopika
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Termiidilised ja Tselluloos
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Termiidilised ja Ukraina
Vaegmoone
Vaegmoone (ka hemimetaboolia) on bioloogia mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoosi) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulik järjestus: muna - vastne – nukk – valmik, nukuks olemise faas.
Vaata Termiidilised ja Vaegmoone
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Termiidilised ja Veeaur
Vladivostok
Vladivostok (vene Владивосток 'valitse ida') on linn Venemaal, Primorje krai halduskeskus, Venemaa Kaug-Ida suurim linn.
Vaata Termiidilised ja Vladivostok
Tuntud ka kui Isoptera, Termiidid, Termiit.