Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda

Vasakpoolsete esseeride ülestõus vs. Venemaa kodusõda

Vasakpoolsete esseeride ülestõus (6. juuli 1918 – 30. detsember 1922; ka juulirevolutsioon 1918, juulimäss ja Kolmas Vene revolutsioon) oli Nõukogude Venemaa sotsialistide koalitsioonivalitsuse ühe osa – esseeride partei võimuhaaramise katse, mis puhkes Moskvas V Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Nõukogude Kongressi ajal. Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

Sarnasusi Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda

Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Bolševikud, Brest-Litovski rahuleping, Keskriigid, Kroonlinna ülestõus, Lev Trotski, Moskva, Must meri, Nõukogude Venemaa, Punaarmee, Siber, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Tambovi kubermang, Volga.

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Bolševikud ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Bolševikud ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Brest-Litovski rahuleping ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Brest-Litovski rahuleping ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Keskriigid

Ferdinand I. Keskriigid ehk Nelikliit (saksa keeles Mittelmächte, ungari keeles Központi hatalmak, bulgaaria keeles Централни сили, türgi keeles İttifak Devletleri) oli Esimese maailmasõja aegne sõjaline liit.

Keskriigid ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Keskriigid ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Kroonlinna ülestõus

Kroonlinna ülestõus on nimetus kahe (1919. ja 1921. aastal) Petrogradi lähedases Kroonlinnas toimunud sõjaväelaste ülestõusu kohta.

Kroonlinna ülestõus ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Kroonlinna ülestõus ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Lev Trotski

Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21. august 1940 Coyoacán, Mexico föderaalringkond, Mehhiko) oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik.

Lev Trotski ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Lev Trotski ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Moskva ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Moskva ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Must meri ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Must meri ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Nõukogude Venemaa ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Nõukogude Venemaa ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Punaarmee ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Punaarmee ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Siber ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Siber ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Tambovi kubermang

Tambovi kubermangu kaart Tambovi kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).

Tambovi kubermang ja Vasakpoolsete esseeride ülestõus · Tambovi kubermang ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Volga · Venemaa kodusõda ja Volga · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda

Vasakpoolsete esseeride ülestõus on 71 suhted, samas Venemaa kodusõda 124. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 6.67% = 13 / (71 + 124).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Vasakpoolsete esseeride ülestõus ja Venemaa kodusõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »