Vecpiebalga kihelkond ja Vāckalni mõis

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Vecpiebalga kihelkond ja Vāckalni mõis

Vecpiebalga kihelkond vs. Vāckalni mõis

Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis. Vāckalni mõis (saksa keeles Teutschenbergen) oli rüütlimõis (fideikomiss), hiljem Cirsti kõrvalmõis Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Fideikomiss ja Vecpiebalga kihelkond · Fideikomiss ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Kõrvalmõis ja Vecpiebalga kihelkond · Kõrvalmõis ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Liivimaa ja Vecpiebalga kihelkond · Liivimaa ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Rüütlimõis ja Vecpiebalga kihelkond · Rüütlimõis ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Saksa keel ja Vecpiebalga kihelkond · Saksa keel ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Võnnu kreis ja Vecpiebalga kihelkond · Võnnu kreis ja Vāckalni mõis · Näe rohkem »