Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Aaloeleheline tääkliilia, Aasia toompihlakas, Aedmajoraan, Õis, Harilik kastanipuu, Harilik keerispea, Harilik leesikas, Harilik leeskputk, Harilik lepiklill, Harilik maarjalepp, Harilik sibul, Harilik tatar, Harilik türnpuu, Huulhein, Kõrge mätashari, Liigiteke, Monokarpsed taimed, Mukri raba, Must aroonia, Pampel, Püsililled, Rohkeõieline hõbepuu, Safrankrookus, Südajas aktiniidia, Sinine kuslapuu.
Aaloeleheline tääkliilia
Aaloeleheline tääkliilia (Yucca aloifolia L.) on agaaviliste sugukonda juka (Yucca) perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Uus!!: Õitsemine ja Aaloeleheline tääkliilia · Näe rohkem »
Aasia toompihlakas
Aasia toompihlakas (Amelanchier asiatica) on toompihlaka perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õitsemine ja Aasia toompihlakas · Näe rohkem »
Aedmajoraan
Aedmajoraan ehk vorstirohi (Origanum majorana, ka Majorana hortensis) on huulõieliste sugukonda, pune perekonda kuuluv Eestis üheaastase taimena kasvatatav rohttaimeliik.
Uus!!: Õitsemine ja Aedmajoraan · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Õitsemine ja Õis · Näe rohkem »
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik kastanipuu · Näe rohkem »
Harilik keerispea
Harilik keerispea (Phacelia tanacetifolia) on kareleheliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik keerispea · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik leeskputk
Harilik leeskputk (Levisticum officinale) on sarikaliste sugukonda leeskputke perekonda kuuluv, kõrge mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse nii maitse- kui ravimtaimena.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik leeskputk · Näe rohkem »
Harilik lepiklill
Harilik lepiklill (Chrysosplenium alternifolium) on mitmeaastane rohttaim, mis õitseb aprillis-mais niisketes ja varjulistes kohtades.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik lepiklill · Näe rohkem »
Harilik maarjalepp
Õis koos õienuppudega Harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) on roosõieliste sugukonda maarjalepa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik maarjalepp · Näe rohkem »
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik sibul · Näe rohkem »
Harilik tatar
Harilik tatar (Fagopyrum esculentum) on tatraliste sugukonda kuuluv üheaastane põõsjas taim.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik tatar · Näe rohkem »
Harilik türnpuu
Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Õitsemine ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »
Huulhein
Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond.
Uus!!: Õitsemine ja Huulhein · Näe rohkem »
Kõrge mätashari
Kõrge mätashari (Celosia pyramidalis, ka Celosia argentea plumosa) on rebasheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on saanud nimetuse õisiku kuju järgi.
Uus!!: Õitsemine ja Kõrge mätashari · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Õitsemine ja Liigiteke · Näe rohkem »
Monokarpsed taimed
Monokarpsed taimed on taimed, kes õitsevad, viljuvad ja seejärel surevad.
Uus!!: Õitsemine ja Monokarpsed taimed · Näe rohkem »
Mukri raba
Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.
Uus!!: Õitsemine ja Mukri raba · Näe rohkem »
Must aroonia
Must aroonia (Sorbaronia mitschurinii, ka must pihlaroonia, aedaroonia) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv heitlehine põõsastaim, mille marjadel on raviv toime.
Uus!!: Õitsemine ja Must aroonia · Näe rohkem »
Pampel
Pampel ehk aedmurakas (Rubus fruticosus coll.) on roosõieliste sugukonna muraka (Rubus) perekonna pärismuraka (Rubus, endise nimega Eubatus) alamperekonna kultuurliik.
Uus!!: Õitsemine ja Pampel · Näe rohkem »
Püsililled
Püsililled on mitmeaastased rohttaimed, mis suudavad üle elada meie talved.
Uus!!: Õitsemine ja Püsililled · Näe rohkem »
Rohkeõieline hõbepuu
Rohkeõieline hõbepuu (Elaeagnus multiflora) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Õitsemine ja Rohkeõieline hõbepuu · Näe rohkem »
Safrankrookus
Safrankrookus (''Crocus sativus)'' õitseb sügisel Safrankrookus (Crocus sativus) on üks krookuste perekonna esindajatest võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast.
Uus!!: Õitsemine ja Safrankrookus · Näe rohkem »
Südajas aktiniidia
Südajas aktiniidia (Actinidia kolomikta) ehk minikiivi (kutsutakse ka põhjamaiseks kiiviks) on õistaim aktiniidia perekonnast.
Uus!!: Õitsemine ja Südajas aktiniidia · Näe rohkem »
Sinine kuslapuu
Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.
Uus!!: Õitsemine ja Sinine kuslapuu · Näe rohkem »
