24 suhted: Aegruumi kõverus, Ajamasin, Benjamin Lee Whorf, Erirelatiivsusteooria, Ernst Mach, Fundamentaalne vastastikmõju, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Gravitatsiooniväli, Interferomeetria, Kosmoloogia, Kvasar, Looduse ühetaolisus, Loomulike ühikute süsteem, Mõju (füüsika), Merkuur, Minkowski ruum, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Nobeli füüsikaauhind, Relatiivsusteooria, Sümmeetriline Universum, Supersümmeetria, Teleparalleelne gravitatsiooniteooria, Teoreetiline füüsika.
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »
Ajamasin
Ajamasin on hüpoteetiline seade, mis võimaldab ajarändu mõlemas minevikku või tulevikku või mõlemasse.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Ajamasin · Näe rohkem »
Benjamin Lee Whorf
Benjamin Lee Whorf (24. aprill 1897 Winthrop, Massachusetts – 26. juuli 1941 Hartford, Connecticut) oli Ameerika keeleteadlane ja tuleohutusinsener.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Benjamin Lee Whorf · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Interferomeetria · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Kvasar · Näe rohkem »
Looduse ühetaolisus
Looduse ühetaolisus (inglise keeles uniformity of nature) on hüpoteetiline olukord, mis seisneb selles, et mis tahes sündmus mis tahes ajal toimub mõne universaalse, eranditeta loodusseaduse avaldusena.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Looduse ühetaolisus · Näe rohkem »
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »
Mõju (füüsika)
Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Mõju (füüsika) · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Merkuur · Näe rohkem »
Minkowski ruum
Minkowski ruum, ka Minkowski aegruum, (inglise keeles Minkowski space, Minkowski spacetime) on matemaatilises füüsikas kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi ja aja kombinatsioon neljamõõtmeliseks muutkonnaks, kus kahe sündmuse vaheline intervall on sõltumatu inertsiaalsüsteemist, milles need registreeriti.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Minkowski ruum · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Supersümmeetria
Supersümmeetria (inglise keeles supersymmetry) on osakestefüüsikas hüpoteetiline sümmeetria, mis seob looduses kahte põhilist väljaosakeste klassi – bosoneid, mille spinn on täisarvuline ja fermione, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Supersümmeetria · Näe rohkem »
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria
Teleparalleelne gravitatsioon (TPG) on üldine gravitatsiooniteooria, mille lõi Albert Einstein 1920.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Teleparalleelne gravitatsiooniteooria · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Üldrelatiivsusteooria ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Einsteini gravitatsiooniteooria.