Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Abstsiishape, Arukask, Atmosfäär, Epiderm, Evolutsioon, Fotosüntees, Gaasivahetus, Hapnik, Harilik kartul, Hüdrostaatiline rõhk, Heitlehisus, Helviksammaltaimed, Hormoonid, Kaalium, Kaheidulehelised, Kaltsium, Kapsas, Kõrrelised, Kloor, Kloroplast, Kohastumus, Kroonlehed, Kserofüüdid, Kutiikula, Lahusti, Lämmastikoksiid, Leheroots, Leht, Müürlook, Nitritid, Osmoos, Osmootne rõhk, Osoon, Parenhüümne rakk, Põhikude, Rakumembraan, Rohttaimed, Saasteaine, Süsihappegaas, Skaneeriv elektronmikroskoop, Sporofüüt, Suhteline õhuniiskus, Sulgrakk, Taimed, Temperatuur, Termopaartajur, Transpiratsioon, Tsütosool, Valgud, Valgus, ..., Vars, Vääveldioksiid, Veepotentsiaal, Veetaimed. Laienda indeks (4 rohkem) »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Uus!!: Õhulõhe ja Abstsiishape · Näe rohkem »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Õhulõhe ja Arukask · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Õhulõhe ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Õhulõhe ja Epiderm · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Õhulõhe ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Õhulõhe ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gaasivahetus
Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Uus!!: Õhulõhe ja Gaasivahetus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Õhulõhe ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Õhulõhe ja Harilik kartul · Näe rohkem »
Hüdrostaatiline rõhk
Hüdrostaatiline rõhk anuma põhjale on ühesuguse vedelikutaseme korral kõigis anumates ühesuurune (ei sõltu anuma kujust ega vedeliku hulgast) Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalus vedelikus.
Uus!!: Õhulõhe ja Hüdrostaatiline rõhk · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Õhulõhe ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Õhulõhe ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Õhulõhe ja Hormoonid · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Õhulõhe ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Õhulõhe ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Õhulõhe ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Uus!!: Õhulõhe ja Kapsas · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Õhulõhe ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Õhulõhe ja Kloor · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Õhulõhe ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Õhulõhe ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Õhulõhe ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Kserofüüdid
Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.
Uus!!: Õhulõhe ja Kserofüüdid · Näe rohkem »
Kutiikula
Kutiikula võib tähendada.
Uus!!: Õhulõhe ja Kutiikula · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Õhulõhe ja Lahusti · Näe rohkem »
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Uus!!: Õhulõhe ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Õhulõhe ja Leheroots · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Õhulõhe ja Leht · Näe rohkem »
Müürlook
Harilik müürlook Müürlook (Arabidopsis (DC.) Heynh.) on ristõieliste sugukonda kuuluv heintaimede perekond.
Uus!!: Õhulõhe ja Müürlook · Näe rohkem »
Nitritid
Nitritid on lämmastikushappe soolad.
Uus!!: Õhulõhe ja Nitritid · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Õhulõhe ja Osmoos · Näe rohkem »
Osmootne rõhk
Erütrotsüütide erinev toonsus (inglise ''tonicity'') ja vastav vee liikumine Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani ehk vältida osmoosi toimumist.
Uus!!: Õhulõhe ja Osmootne rõhk · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Õhulõhe ja Osoon · Näe rohkem »
Parenhüümne rakk
Parenhüümne rakk ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga.
Uus!!: Õhulõhe ja Parenhüümne rakk · Näe rohkem »
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Uus!!: Õhulõhe ja Põhikude · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Õhulõhe ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Õhulõhe ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Uus!!: Õhulõhe ja Saasteaine · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Õhulõhe ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Skaneeriv elektronmikroskoop
Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist. Sageli tehakse seda ka esteetilistel kaalutlustel. Pildil on üheidulehelise taime ''Tradescantia'' tolmukakarvad ja õietolm. Autor: Heiti Paves, TTÜ Skaneeriv elektronmikroskoop (lühend SEM) on mikroskoop, mis loob kujutise uuritavat proovi suure energiaga elektronikiire abil skaneerides.
Uus!!: Õhulõhe ja Skaneeriv elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Õhulõhe ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Uus!!: Õhulõhe ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »
Sulgrakk
kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse taimede spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.
Uus!!: Õhulõhe ja Sulgrakk · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Õhulõhe ja Taimed · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Õhulõhe ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termopaartajur
NiCr-AlCr-termopaar (tüüp K):liitekoha temperatuuril 300 °C on vabade otste vahel 0 °C juures termopinge 12,2 mV Termopaartajur ehk termopaar on temperatuuri mõõtmiseks ettenähtud elektromotoorjõu allikas.
Uus!!: Õhulõhe ja Termopaartajur · Näe rohkem »
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Uus!!: Õhulõhe ja Transpiratsioon · Näe rohkem »
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Uus!!: Õhulõhe ja Tsütosool · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Õhulõhe ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Õhulõhe ja Valgus · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Õhulõhe ja Vars · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Õhulõhe ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Veepotentsiaal
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.
Uus!!: Õhulõhe ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Õhulõhe ja Veetaimed · Näe rohkem »
