Õigustuskontekst

Õigustuskontekst on Hans Reichenbachi järgi teaduslike hüpoteeside ja teooriate epistemoloogilise uurimise kontekst, mis puudutab nende verifitseerimist ja kinnitamist.

12 suhted: Epistemoloogia, Filosoofia, Hans Reichenbach, Hüpotees, Induktiivne loogika, Kinnitus, Loogiline positivism, Psühholoogia, Teooria, 1989, 2002, 2011.

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Filosoofia · Näe rohkem »

Hans Reichenbach

Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Hüpotees · Näe rohkem »

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »

Kinnitus

Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Kinnitus · Näe rohkem »

Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Loogiline positivism · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Õigustuskontekst ja Teooria · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Õigustuskontekst ja 1989 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Õigustuskontekst ja 2002 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Õigustuskontekst ja 2011 · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika