Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Alo Raun (ajakirjanik), Arengupsühholoogia, Arvutuslik neuroteadus, Assotsiatsioon (psühholoogia), Autodidakt, Definitsioon, Didaktika, Epistemoloogia, Etnoloogia, Etoloogia, Füsioloogia, Filosoofia, Haridus, Informaatika, Informatsiooni-RNA, Infusoorid, Iseloom, Ivan Pavlov, Kalle Kurg, Kasvatusteadus, Käitumisteraapia, Keha, Klassikaline tingimine, Kohanemine, Kultuuriantropoloogia, Loogika, Masinõppimine, Mälu, Motivatsioon, Närvisüsteem, Neurobioloogia, Neuron, Neuroplastilisus, Neuroteadus, Operantne tingimine, Oskus, Politoloogia, Psühholoogia, Sünaps, Töömesilane, Teadmine, Teadusfilosoofia, Teadusharu, Tehisintellekt, Tingimine, Tunnetusteadus, Tuupimine, Vaim (mens), Vihmauss.
Alo Raun (ajakirjanik)
Alo Raun 2016. aastal Alo Raun (sündinud 7. oktoobril 1981) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Õppimine ja Alo Raun (ajakirjanik) · Näe rohkem »
Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga.
Uus!!: Õppimine ja Arengupsühholoogia · Näe rohkem »
Arvutuslik neuroteadus
Arvutuslik neuroteadus, ka arvutuslik ajuteadus, on interdistsiplinaarne teadusvaldkond, mis uurib aju matemaatiliste mudelite abil ja üritab välja selgitada neid arvutuslikke põhimõtteid, mille põhjal aju töötab.
Uus!!: Õppimine ja Arvutuslik neuroteadus · Näe rohkem »
Assotsiatsioon (psühholoogia)
Assotsiatsioon on tunnetusprotsessi lülides või lülide vahel tekkiv spontaanne seos.
Uus!!: Õppimine ja Assotsiatsioon (psühholoogia) · Näe rohkem »
Autodidakt
Autodidakt (iseõppija) on isik, kes on oma teadmised ja harituse saanud põhiliselt ilma kooli ja kindla õpetaja abita.
Uus!!: Õppimine ja Autodidakt · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Õppimine ja Definitsioon · Näe rohkem »
Didaktika
Didaktika ehk õpetamisteadus on pedagoogika haru, mis uurib hariduse ja õppetöö üldisi seaduspärasusi.
Uus!!: Õppimine ja Didaktika · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Õppimine ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Uus!!: Õppimine ja Etnoloogia · Näe rohkem »
Etoloogia
Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu.
Uus!!: Õppimine ja Etoloogia · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Õppimine ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Õppimine ja Filosoofia · Näe rohkem »
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Uus!!: Õppimine ja Haridus · Näe rohkem »
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Uus!!: Õppimine ja Informaatika · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Õppimine ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Infusoorid
Infusoorid (Infusoria) on ainuraksete rühma varasem nimetus.
Uus!!: Õppimine ja Infusoorid · Näe rohkem »
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Uus!!: Õppimine ja Iseloom · Näe rohkem »
Ivan Pavlov
| pilt.
Uus!!: Õppimine ja Ivan Pavlov · Näe rohkem »
Kalle Kurg
Kalle Kurg aastal 2014 Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja.
Uus!!: Õppimine ja Kalle Kurg · Näe rohkem »
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Uus!!: Õppimine ja Kasvatusteadus · Näe rohkem »
Käitumisteraapia
Käitumisteraapia on psühhoteraapia vorm, kus lähtutakse inimese käitumise analüüsist ja teraapia meetodid keskenduvad kas ainult inimese käitumisele või ka inimese mõtetele ja tunnetele, mis võivad käitumist põhjustada.
Uus!!: Õppimine ja Käitumisteraapia · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Õppimine ja Keha · Näe rohkem »
Klassikaline tingimine
Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul.
Uus!!: Õppimine ja Klassikaline tingimine · Näe rohkem »
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Uus!!: Õppimine ja Kohanemine · Näe rohkem »
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
Uus!!: Õppimine ja Kultuuriantropoloogia · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Õppimine ja Loogika · Näe rohkem »
Masinõppimine
Masinõppimine (inglise keeles machine learning) on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme.
Uus!!: Õppimine ja Masinõppimine · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Õppimine ja Mälu · Näe rohkem »
Motivatsioon
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks.
Uus!!: Õppimine ja Motivatsioon · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Õppimine ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Uus!!: Õppimine ja Neurobioloogia · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Õppimine ja Neuron · Näe rohkem »
Neuroplastilisus
Neuroplastilisus ehk aju plastilisus ehk neuraalne plastilisus on sünapside, neuronite ja ajupiirkondade võime oma anatoomiat ja talitlust vastavalt kasutamisele optimeerida.
Uus!!: Õppimine ja Neuroplastilisus · Näe rohkem »
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Uus!!: Õppimine ja Neuroteadus · Näe rohkem »
Operantne tingimine
Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) (positiivne või negatiivne) või karistamise abil.
Uus!!: Õppimine ja Operantne tingimine · Näe rohkem »
Oskus
Oskus on õpitud võime saada soovitud tulemusi.
Uus!!: Õppimine ja Oskus · Näe rohkem »
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Uus!!: Õppimine ja Politoloogia · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Õppimine ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Õppimine ja Sünaps · Näe rohkem »
Töömesilane
Töömesilane on viljatu emasmesilane, kes teeb tarus kõik tööd.
Uus!!: Õppimine ja Töömesilane · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Õppimine ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Õppimine ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Õppimine ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tehisintellekt
Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.
Uus!!: Õppimine ja Tehisintellekt · Näe rohkem »
Tingimine
Tingimine on ostja ja müüja vaheline vaidlus kauba või tehingu hinna ning tingimuste üle.
Uus!!: Õppimine ja Tingimine · Näe rohkem »
Tunnetusteadus
Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.
Uus!!: Õppimine ja Tunnetusteadus · Näe rohkem »
Tuupimine
Tuupimine on õpitava meeldejätmine selle sisust aru saamata või seda teiste teadmistega seostamata.
Uus!!: Õppimine ja Tuupimine · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Õppimine ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Õppimine ja Vihmauss · Näe rohkem »
