Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Aarhusi konventsioon, Avalikkus, Üldsuse osalemine, Hea valitsemistava, Huvirühm, Kaasamine, Kohalik omavalitsus, Koostöö, Otsustus, Partnerlus, Riik, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Võimestamine.
Aarhusi konventsioon
Aarhusi konventsioon (inglise Aarhus Convention) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Aarhusi konventsioon · Näe rohkem »
Avalikkus
Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Avalikkus · Näe rohkem »
Üldsuse osalemine
Üldsuse osalemine ehk avalikkuse osalemine (inglise public participation ehk public involvement) on kodanike osalemine iseenda või huvirühma nimel avalike asjade otsustusprotsessis.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Üldsuse osalemine · Näe rohkem »
Hea valitsemistava
Hea valitsemistava (inglise good governance) on tõhus ja õiglane avalik haldus, mille põhieesmärk on otsused ellu viia inimõiguseid rikkumata.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Hea valitsemistava · Näe rohkem »
Huvirühm
Huvirühm ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp (inglise keeles stakeholder, advocacy group, pressure group, lobby group, campaign group, interest group, special interest group, saksa keeles Interessenvertretung, Interessengruppe) on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, kes on mingil viisil seotud mingi tegevuse, strateegia, projekti või organisatsiooniga, keda kavandatav otsus või projekt võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Huvirühm · Näe rohkem »
Kaasamine
Kaasamine on üks kodanikuühiskonna toimimisvorme, mis tähendab kodanikuühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamist või aktiivistamist oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Kaasamine · Näe rohkem »
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »
Koostöö
Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Koostöö · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Otsustus · Näe rohkem »
Partnerlus
Partnerlus (inglise partnership) on kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei võta vastu otsuseid ühepoolselt.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Partnerlus · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Riik · Näe rohkem »
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.
Uus!!: Üldsuse kaasamine ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus · Näe rohkem »
Võimestamine
Võimestamine, ka jõutamine (inglise keeles empowerment) on ühiskonnas inimeste, kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises.
