Sisukord
27 suhted: Austria, Austria-Ungari, Štajerska, Bled, Bledi järv, Esimene maailmasõda, France Prešeren, Habsburgide monarhia, Jesenice, Jugoslaavia Kuningriik, Julia Alpid, Karawankid, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Koroška (Sloveenia), Kraini hertsogkond, Kranj, Kranjska Gora, Lõuna-Lubjakivialpid, Ljubljana, Novo mesto, Postojna, Ringkond (Austria), Sava, Sloveeni keel, Sloveenia, Sloveenid.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Ülem-Krain ja Austria
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Ülem-Krain ja Austria-Ungari
Štajerska
Ülem- ja Alam-Stüüria (tumeoranžis) Štajerska maastik Štajerska, ka Sloveenia Stüüria (sloveeni keeles Slovenska Štajerska) või Alam-Stüüria (sloveeni keeles Spodnja Štajerska, saksa keeles Untersteiermark), on Sloveenia kirdeosa piirkond, mis hõlmab endise Steiermargi hertsogkonna kolmandikku selle lõunaosas.
Vaata Ülem-Krain ja Štajerska
Bled
pisi Bled on linn Sloveenias Kranjskas Bledi vallas.
Vaata Ülem-Krain ja Bled
Bledi järv
Bled (sloveeni keeles Blejsko jezero) on järv Sloveenias Julia Alpides Bledi linna lähedal.
Vaata Ülem-Krain ja Bledi järv
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Ülem-Krain ja Esimene maailmasõda
France Prešeren
Foto, millel võib olla kujutatud France Prešeren Prešereni portree France Prešeren (3. detsember 1800 Vrba, Sloveenia – 8. veebruar 1849 Kranj, Sloveenia) oli Sloveenia rahvuspoeet.
Vaata Ülem-Krain ja France Prešeren
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Ülem-Krain ja Habsburgide monarhia
Jesenice
Jesenice on linn Sloveenias.
Vaata Ülem-Krain ja Jesenice
Jugoslaavia Kuningriik
Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani.
Vaata Ülem-Krain ja Jugoslaavia Kuningriik
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Vaata Ülem-Krain ja Julia Alpid
Karawankid
Vaade Ida-Karawankidele Hochstuhli/Stoli mäelt Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril.
Vaata Ülem-Krain ja Karawankid
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Ülem-Krain ja Kärnteni hertsogkond
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Ülem-Krain ja Kärnteni liidumaa
Koroška (Sloveenia)
Tüüpiline Alam-Kärnteni maastik Ravne na Koroškemis 1791./92. aasta Alam-Kärnteni kaart Rannikumaa, (2a) Ülem-Krain, (2b) Sise-Krain, (2c) Alam-Krain, (3) Koroška, (4) Štajerska, (5) Prekmurje Kärnten (sloveeni Koroška, Slovenska Koroška; saksa Kärnten) on ajalooline piirkond Sloveenia põhjaosas.
Vaata Ülem-Krain ja Koroška (Sloveenia)
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Ülem-Krain ja Kraini hertsogkond
Kranj
Kranj (saksa ajalooline nimi: Krainburg) on elanike arvult neljas Sloveenia linn, Kranji linnavalla ja Gorenjska ajaloolise piirkonna keskus.
Vaata Ülem-Krain ja Kranj
Kranjska Gora
300px Kranjska Gora (sloveeni Kranjska Gora, saksa Kronau) on asula Sloveenia põhjaosas Austria piiri ääres, Kranjska Gora valla keskus.
Vaata Ülem-Krain ja Kranjska Gora
Lõuna-Lubjakivialpid
Dolomiitide Fanesi rühm Lõuna-Lubjakivialpid (itaalia: Alpi Sud-orientali) on Ida-Alpide mäestikud Kesk-Ida-Alpidest lõuna pool, peamiselt Põhja-Itaalias ning külgnevates Austria ja Sloveenia maades.
Vaata Ülem-Krain ja Lõuna-Lubjakivialpid
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Vaata Ülem-Krain ja Ljubljana
Novo mesto
Novo mesto on linn Sloveenias Alam-Krainis (Dolenjskas) Novo mesto vallas.
Vaata Ülem-Krain ja Novo mesto
Postojna
Postojna (saksa Adelsberg, itaalia Postumia) on linn Sloveenia edelaosas Ljubljanast edelas, Postojna valla keskus.
Vaata Ülem-Krain ja Postojna
Ringkond (Austria)
Austria 94 praegust ringkonda. Statuutlinnad punasega Austria haldusjaotuses on ringkond (saksa Bezirk) riigi valitsuse täidesaatva võimu teise astme jaotus.
Vaata Ülem-Krain ja Ringkond (Austria)
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Vaata Ülem-Krain ja Sava
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Vaata Ülem-Krain ja Sloveeni keel
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Ülem-Krain ja Sloveenia
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Vaata Ülem-Krain ja Sloveenid