80 suhted: Alam-Lotring, Alsace, Badeni vabariik, Bari hertsogkond, Baski keel, Bergamott, Brabanti hertsogkond, Bretooni keel, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Charles Südi, Charles VIII, Elsassi murre, Esimene maailmasõda, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Heinrich I Linnupüüdja, Henri II (Prantsusmaa), Hertsogkond, Hispaania pärilussõda, Ida-Frangi riik, Kardinal Richelieu, Karolingid, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Keskaeg, Ketserlus, Kolmas riik, Kolmekümneaastane sõda, Lääne-Frangi riik, Liidumaa, Lorraine, Lothar I, Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis IV, Louis XV, Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi krahvkond, Makroon, Maria Theresia, Martin Luther, Medici, Metz, Moselle'i departemang, Nancy, Nancy lahing, Otto I (Saksa-Rooma keiser), ..., Paavst, Passau leping, Põhjameri, Personaalunioon, Philippe IV, Poola pärilussõda, Prantsuse keel, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa varauusaeg, Provints (Prantsusmaa), Reformatsioon, Regionaalkeel, Riigivürst, Rzeczpospolita, Saarimaa, Saksa keisririik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksimaa kuurvürst, Schmalkaldeni liit, Schmalkaldeni sõda, Stanisław Leszczyński, Toscana suurhertsogkond, Trieri kuurvürstkond, Verdun, Verduni leping, Vestfaali rahu, Virton. Laienda indeks (30 rohkem) »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Alsace · Näe rohkem »
Badeni vabariik
Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Badeni vabariik · Näe rohkem »
Bari hertsogkond
Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois' ja ümbritses Bar-le-Duci linna.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Bari hertsogkond · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Baski keel · Näe rohkem »
Bergamott
thumb Bergamott ehk bergamott-sidrun on bergamotipuu (Citrus bergamia või Citrus aurantium ssp. bergamia) vili, väike hapu kuldkollase koorega tsitrusvili.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Bergamott · Näe rohkem »
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Charles Südi · Näe rohkem »
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Charles VIII · Näe rohkem »
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Elsassi murre · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Franz I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Kardinal Richelieu · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Keskaeg · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Liidumaa · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Lorraine · Näe rohkem »
Lothar I
Lothar I nime all võivad olla tuntud mitu valitsejat.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Lothar I · Näe rohkem »
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Lotharingia · Näe rohkem »
Louis IV
Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Louis IV · Näe rohkem »
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Louis XV · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Makroon
Makroonid. Makroon on väike, sõmera koorikuga, seest pehme, ümmarguse kuju ning 3–5 cm läbimõõduga küpsis.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Makroon · Näe rohkem »
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Maria Theresia · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Martin Luther · Näe rohkem »
Medici
Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Medici · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Metz · Näe rohkem »
Moselle'i departemang
Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Moselle'i departemang · Näe rohkem »
Nancy
Nancy Nancy on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas, Meurthe-et-Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Nancy · Näe rohkem »
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Nancy lahing · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Paavst · Näe rohkem »
Passau leping
Passau leping ehk Passau rahu oli 2. augustil 1552 Saksa kuningas Ferdinand I ja protestantlike vürstide vahel, keda juhtis Saksi Moritz.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Passau leping · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Põhjameri · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Philippe IV · Näe rohkem »
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Poola pärilussõda · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Riigivürst · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saarimaa
Saarimaa on liidumaa Saksamaa edelaosas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saarimaa · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Stanisław Leszczyński · Näe rohkem »
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Verdun
Verdun on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Meuse'i departemangus.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Verdun · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Virton
Virton on linn ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis.
Uus!!: Lotringi hertsogkond ja Virton · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ülem-Lotring, Ülem-Lotringi hertsogkond.