Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Ainud, Aleuudid, Ambrasuur, Attu (Aleuudid), Šikotan, Dott, Dzott, Esimene Kuriili väin, Geograafilised koordinaadid, Jaapan, Jaapani keel, Jakuudid, Järv, Jelizovo, Kaevik, Kamikaze, Kamtšatka poolsaar, Kasakad, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kuriilid, Lehtadru, Lennuk, Lepp, Let L-410, Lopatka neem, Mürsk, Närilised, Nõukogude Liit, Onekotan, Padrun, Padur, Paramušir, Põõsas, Petropavlovsk-Kamtšatski, Pleistotseen, Pruunkaru, Rakvere (laev), Rebane, Saar, Sahhalin, Sahhalini oblast, Sapporo, Seeder, Severo-Kurilsk, Soo, Suur-Kuriilid, TASS, Teine Kuriili väin, Tsunami, ..., Tuisk, Udu, Vene keel, Venemaa, Viigerhüljes, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Vulkaan, 15. august, 16. august, 1711, 1713, 18. august, 18. sajand, 1855, 1875, 19. august, 1945, 1946, 1951, 1952, 1990. aastad, 1991, 21. august, 23. august, 24. august, 25. august. Laienda indeks (26 rohkem) »
Ainud
Ainu mees 1880. aasta paiku Ainud on Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geneetiliselt erinevad tugevasti jaapanlastest.
Uus!!: Šumšu ja Ainud · Näe rohkem »
Aleuudid
Tegevvulkaanid Aleuutides Aleuudid (inglise Aleutian Islands) on saarestik Vaikse ookeani põhjaosas.
Uus!!: Šumšu ja Aleuudid · Näe rohkem »
Ambrasuur
Lukuaugu kujuline ambrasuur, Château de Caen, Prantsusmaa. Ambrasuur (ka laskeava, laskepilu; prantsuse keeles embrasure) on kaitserajatise tulistamisava.
Uus!!: Šumšu ja Ambrasuur · Näe rohkem »
Attu (Aleuudid)
Attu (aleuudi keeles Atan, vene keeles Атту) on Sasignani saarte saar Aleuudide saarestikus.
Uus!!: Šumšu ja Attu (Aleuudid) · Näe rohkem »
Šikotan
400px Šikotan (vene Шикотан, jaapani 色丹島 (Shikotan-tō)) on üks Väike-Kuriilidest.
Uus!!: Šumšu ja Šikotan · Näe rohkem »
Dott
Talvesõjast Dott (vene keeles долговременная огневая точка, lühend ДОТ) on militaarehitis, permanentne tulepesa, püsitulepunkt.
Uus!!: Šumšu ja Dott · Näe rohkem »
Dzott
Teise maailmasõja ajal Dzott (vene keeles деревоземляная огневая точка, lühend ДЗОТ) on militaarehitislik puitmuld-tulepesa.
Uus!!: Šumšu ja Dzott · Näe rohkem »
Esimene Kuriili väin
Esimene Kuriili väin on kirdepoolseim Pildil on vasakult paremale Paramuširi saar, Teine Kuriili väin, Šumšu saar, Esimene Kuriili väin ja Lopatka neem Esimene Kuriili väin ehk Kuriili väin (vene keeles Первый Курильский пролив, jaapani keel€s 占守海峡) on väin, mis eraldab Kuriile (Šumšu saart) Kamtšatka poolsaarest (Lopatka neemest) ja ühendab kõige põhjapoolsema väinana Ohhoota merd Vaikse ookeani põhiosaga.
Uus!!: Šumšu ja Esimene Kuriili väin · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Šumšu ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Šumšu ja Jaapan · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Šumšu ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Jakuudid
Jakuudi naine 19. sajandi lõpus Jakuudid (jakuudi сахалар) on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis (Jakuutias).
Uus!!: Šumšu ja Jakuudid · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Šumšu ja Järv · Näe rohkem »
Jelizovo
Jelizovo (vene keeles Елизово) on linn Venemaal Kamtšatka krais, Jelizovo rajooni halduskeskus.
Uus!!: Šumšu ja Jelizovo · Näe rohkem »
Kaevik
Kaevik Somme'i lahingu ajal Vana kaevikuliin Mustoja maastikukaitsealal Kaevik (inglise keeles trench) on pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest.
Uus!!: Šumšu ja Kaevik · Näe rohkem »
Kamikaze
Kamikaze'd (jaapani keeles 神風 kamikaze 'jumalik tuul') ehk surmalendurid olid Jaapani lennuväes 1944–1945 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, hukkudes ise koos lennukiga.
Uus!!: Šumšu ja Kamikaze · Näe rohkem »
Kamtšatka poolsaar
Kamtšatka poolsaare asendikaart Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.
Uus!!: Šumšu ja Kamtšatka poolsaar · Näe rohkem »
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Uus!!: Šumšu ja Kasakad · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Šumšu ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Šumšu ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Šumšu ja Kuriilid · Näe rohkem »
Lehtadru
Lehtadru (Laminaria) on lehtadruliste sugukonda kuuluv perekond pruunvetikaid.
Uus!!: Šumšu ja Lehtadru · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Šumšu ja Lennuk · Näe rohkem »
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Uus!!: Šumšu ja Lepp · Näe rohkem »
Let L-410
Let L-410 Turbolet on kahe turbopropellermootoriga lühimaa (regionaalne) reisi- ja kaubalennuk, mida ehitatakse Tšehhis Let Kunovice lennukitehases.
Uus!!: Šumšu ja Let L-410 · Näe rohkem »
Lopatka neem
Lopatka neeme satelliidipilt Lopatka neem (vene keeles мыс Лопатка) on neem Kamtšatka poolsaarel.
Uus!!: Šumšu ja Lopatka neem · Näe rohkem »
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Uus!!: Šumšu ja Mürsk · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Šumšu ja Närilised · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Šumšu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Onekotan
Onekotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil Onekotani saar (pildil keskel) satelliidipildil Onekotan (vene keeles Онекотан, jaapani keeles 温禰古丹島 Onekotan-tō) on asustamata saar Kaug-Idas Suur-Kuriilide põhjarühmas.
Uus!!: Šumšu ja Onekotan · Näe rohkem »
Padrun
Padrun Padrun on vint- või sileraudsetes tulirelvades kasutatav laskemoonaliik.
Uus!!: Šumšu ja Padrun · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Šumšu ja Padur · Näe rohkem »
Paramušir
Paramuširi saare asukoht Paramušir Kuriilide kirdeosa kaardil thumb Paramušir (vene keeles Парамушир, jaapani keeles 幌筵島) on saar Venemaa idaosas, Suur-Kuriilide Põhjarühma saar.
Uus!!: Šumšu ja Paramušir · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Šumšu ja Põõsas · Näe rohkem »
Petropavlovsk-Kamtšatski
Vaade linnale ja Korjaki sopkale Avatša lahelt Petropavlovsk-Kamtšatski on linn Venemaal, Kamtšatka krai halduskeskus.
Uus!!: Šumšu ja Petropavlovsk-Kamtšatski · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Šumšu ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Šumšu ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Rakvere (laev)
Oniks on Ivan Skuridin-klassi ro-ro-laev, mis ehitati A. Ždanovi nimelises Severnaja verfi laevatehases Leningradis NSV Liidus Nikolai Vilkovi (tehasenumber 825) nime all riigiettevõtte Eesti Merelaevandus tellimusel 1977.
Uus!!: Šumšu ja Rakvere (laev) · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Šumšu ja Rebane · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Šumšu ja Saar · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Šumšu ja Sahhalin · Näe rohkem »
Sahhalini oblast
Sahhalini oblast on 1.
Uus!!: Šumšu ja Sahhalini oblast · Näe rohkem »
Sapporo
thumb Sapporo (jaapani 札幌 Sapporo, haldusüksusena 札幌市 Sapporo-shi) on linn Jaapanis Hokkaidō saarel, Hokkaidō prefektuuri keskus.
Uus!!: Šumšu ja Sapporo · Näe rohkem »
Seeder
Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Šumšu ja Seeder · Näe rohkem »
Severo-Kurilsk
Severo-Kurilsk (vene keeles Северо-Курильск) on linn Venemaa idaosas Suur-Kuriilide hulka kuuluval Paramuširi saarel.
Uus!!: Šumšu ja Severo-Kurilsk · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Šumšu ja Soo · Näe rohkem »
Suur-Kuriilid
Suur-Kuriilid Suur-Kuriilid (varem Suured Kuriilid; vene Большая Курильская гряда) on saarestik Kuriilide kaguosas, Kamtšatka poolsaare ja Hokkaidō saare vahel.
Uus!!: Šumšu ja Suur-Kuriilid · Näe rohkem »
TASS
TASS (Информационное агентство России «ТАСС»; varem ka ITAR-TASS; ИТАР-ТАСС) on Venemaa riiklik uudisteagentuur.
Uus!!: Šumšu ja TASS · Näe rohkem »
Teine Kuriili väin
Teine Kuriili väin eraldab Šumšu saart Paramuširi saarest Teine Kuriili väin (vene keeles Второй Курильский пролив) on väin Vaikses ookeanis, mis eraldab Šumšu saart Paramuširi saarest.
Uus!!: Šumšu ja Teine Kuriili väin · Näe rohkem »
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Uus!!: Šumšu ja Tsunami · Näe rohkem »
Tuisk
Pingviin tuisus Pinnatuisk ja lumevaalud Kõrvemaal pärast 17. jaanuari tormi 2022. aastal Pinnatuisk Tuisk on liiva või lume edasikandumine tuule mõjul.
Uus!!: Šumšu ja Tuisk · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Šumšu ja Udu · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Šumšu ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Šumšu ja Venemaa · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Šumšu ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov
Vjatšeslav Ivanov (vene keeles Вячеслав Всеволодович Иванов, Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov; 21. august 1929 Moskva – 7. oktoober 2017 Moskva) oli vene keeleteadlane, semiootik ja antropoloog.
Uus!!: Šumšu ja Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Šumšu ja Vulkaan · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Šumšu ja 15. august · Näe rohkem »
16. august
16.
Uus!!: Šumšu ja 16. august · Näe rohkem »
1711
1711.
Uus!!: Šumšu ja 1711 · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Šumšu ja 1713 · Näe rohkem »
18. august
18.
Uus!!: Šumšu ja 18. august · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Šumšu ja 18. sajand · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Šumšu ja 1855 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Šumšu ja 1875 · Näe rohkem »
19. august
19.
Uus!!: Šumšu ja 19. august · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Šumšu ja 1945 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Šumšu ja 1946 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Šumšu ja 1951 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Šumšu ja 1952 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Šumšu ja 1990. aastad · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Šumšu ja 1991 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Šumšu ja 21. august · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Šumšu ja 23. august · Näe rohkem »
24. august
24.
Uus!!: Šumšu ja 24. august · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Šumšu ja 25. august · Näe rohkem »
