18 suhted: Abhidharma, Anupada Sutta, Arhat, Braahman, Budism, Dharma, Dhyāna, Hinajaana, Mahajaana, Majjhima-nikāya, Paali keel, Pradžnja, Sangha, Sanskriti keel, Siddhārtha Gautama, Subhūti, Tipiṭaka, 19. sajand.
Abhidharma
Abhidharma (sanskriti keeles अभिधर्म (abhidharma) 'seadmuste kohta, seadmuste üle'; paali keeles अभिधम्म (abhidhamma); hiina keeles 阿毗達磨 (阿毗达磨; āpídámó; jaapani keeles 阿毘達磨 (abidatsuma); vietnami keeles A-tì-đạt-ma; tiibeti keeles ཆོས་མངོན་པ (chos mngon pa); korea keeles 아비달마) on budismis õpetus seadmustest (põhimõistetest) ning neid selgitavad tekstid. Abhidharma õpetus kujunes 3.–2. sajandil eKr aagama suutrates kasutatud mõistete süstemaatilise kokkuvõttena. Abhidharma tekstid koondati budistliku kaanoni "Tripiṭaka" osaks nimega "Abhidharmapiṭaka". Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelse "Tipiṭaka" osa "Abhidhammapiṭaka". Sarvastivaada koolkonna "Abhidharmapiṭaka" on säilinud tõlkena sanskriti keelest hiina ja tiibeti keelde. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi abhidharma tekste, nagu Vasubandhu Abhidharmakośa ja Asanga Abhidharmasamuccaya. Abhidharma hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. Abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused. Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaada abhidharma kirjeldab 75 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. Abhidharmas grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus. Kokkupandamatu seadmus on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.
Uus!!: Šāriputra ja Abhidharma · Näe rohkem »
Anupada Sutta
Anupada Sutta ("Üks teise järel") on Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka ('suutrate korvi') teise kogumiku, Majjhima-nikāya (‘keskmiste õpetussõnade kogu’), 111.
Uus!!: Šāriputra ja Anupada Sutta · Näe rohkem »
Arhat
Arahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.
Uus!!: Šāriputra ja Arhat · Näe rohkem »
Braahman
Grupp braahmaneid, 1913 Braahman, ka brahmaan või brahmiin (sanskriti ja paali keeles brāhmaṇa ‘jumal Brahmast tulenev’) on kõrgeima varna nimetus Indias.
Uus!!: Šāriputra ja Braahman · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Šāriputra ja Budism · Näe rohkem »
Dharma
Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.
Uus!!: Šāriputra ja Dharma · Näe rohkem »
Dhyāna
Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.
Uus!!: Šāriputra ja Dhyāna · Näe rohkem »
Hinajaana
Hinajaana (sanskriti keeles hīnayāna ‘väike sõiduk’; tiibeti keeles theg dman; hiina keeles ⼩ 乘 xiaosheng; jaapani keeles shōjō) on mahajaana järgijate poolt antud üldnimetus konservatiivsetele budismi koolkondadele.
Uus!!: Šāriputra ja Hinajaana · Näe rohkem »
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Uus!!: Šāriputra ja Mahajaana · Näe rohkem »
Majjhima-nikāya
Majjhima-nikāya (paali keeles ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), lühendatult MN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le.
Uus!!: Šāriputra ja Majjhima-nikāya · Näe rohkem »
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Uus!!: Šāriputra ja Paali keel · Näe rohkem »
Pradžnja
Pradžnja ehk mõistmine (sanskriti keeles prajñā; paali keeles pañña; tiibeti keeles shes rab; hiina keeles 般若 banruo, 智慧 zhihui; jaapani keeles hannya, chi’e) on India õpetustes, eriti budismis, nii meeleharjutus kui ka selle tulemusel tekkinud teadvuse kõrgeim seisund.
Uus!!: Šāriputra ja Pradžnja · Näe rohkem »
Sangha
Sangha (pali k.: सन्घ saṅgha; sanskriti k.: संघ saṃgha; Wylie: 'dus sde) on budismi järgijate kogudus.
Uus!!: Šāriputra ja Sangha · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Šāriputra ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Uus!!: Šāriputra ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »
Subhūti
Subhūti oli Šākjamuni õpilane.
Uus!!: Šāriputra ja Subhūti · Näe rohkem »
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Uus!!: Šāriputra ja Tipiṭaka · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Šāriputra ja 19. sajand · Näe rohkem »