Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Alev, Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika, Žemaičių Kalvarija vald, Jeesus, Johannes Paulus II, Katk, Kolgata, Kolhoos, Kuralased, Leedu, Linnamägi, Mõõgavendade ordu, Pärispatuta Saamise Mariaanid, Plungė rajoon, Telšiai piiskopkond, Varduva, Vytautas, 1253, 1421, 1538, 1619, 1636, 1637, 1639, 1669, 1742, 1780, 1822, 1940, 1964, 1988, 1989.
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Alev · Näe rohkem »
Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika
Kiriku sisevaade Kiriku peaaltar Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika (leedu keeles Žemaičių Kalvarijos Švč. Mergelės Marijos Apsilankymo mažoji bazilika) on kirik Leedus Plungė rajoonis Žemaičių Kalvarijas, aadressil Vienuolyno g. 1.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika · Näe rohkem »
Žemaičių Kalvarija vald
Žemaičių Kalvarija vald (leedu keeles Žemaičių Kalvarijos seniūnija) on 2.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Žemaičių Kalvarija vald · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Jeesus · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Katk · Näe rohkem »
Kolgata
Kolgata on paik väljaspool Jeruusalemma müüre 1. sajandi alguses pKr, kus väidetavalt toimus Jeesuse Kristuse ristilöömine.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Kolgata · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Kuralased · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Leedu · Näe rohkem »
Linnamägi
Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Linnamägi · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Pärispatuta Saamise Mariaanid
Pärispatuta Saamise Mariaanid (ametliku nimega Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ladina keeles Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae, lühend MIC) on 1673.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Pärispatuta Saamise Mariaanid · Näe rohkem »
Plungė rajoon
Plungė rajoon on 1.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Plungė rajoon · Näe rohkem »
Telšiai piiskopkond
pisi Telšiai piiskopkond (leedu Telšių vyskupija, ladina Dioecesis Telsensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Kaunase peapiiskopkonnale.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Telšiai piiskopkond · Näe rohkem »
Varduva
Varduva on jõgi Leedu põhjaosas, Venta jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Varduva · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja Vytautas · Näe rohkem »
1253
1253.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1253 · Näe rohkem »
1421
1421.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1421 · Näe rohkem »
1538
1538.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1538 · Näe rohkem »
1619
1619.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1619 · Näe rohkem »
1636
1636.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1636 · Näe rohkem »
1637
1637.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1637 · Näe rohkem »
1639
1639.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1639 · Näe rohkem »
1669
1669.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1669 · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1742 · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1780 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1822 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1940 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1964 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Žemaičių Kalvarija ja 1989 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kalwaria Żmudzka, Žemaiciu Kalvarija, Žemaitiu Kalvarėjė, Žemaitiu kalvareje.
