Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Alfaheeliks

Index Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

25 suhted: Aatom, Alaniin, Aminohapped, Difraktsioon, Dipoolmoment, DNA, Entroopia, G-valgud, Glütsiin, Glutamaat, Hüdrofoobsus, Hemoglobiin, Kristallstruktuur, Lüsiin, Leutsiin, Linus Pauling, Metioniin, NMR, Peptiidside, Proliin, Rakumembraan, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenikiirgus, Transmembraansed valgud, Vesinikside.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Alfaheeliks ja Aatom · Näe rohkem »

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Alfaheeliks ja Alaniin · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Alfaheeliks ja Aminohapped · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Alfaheeliks ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Dipoolmoment

Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.

Uus!!: Alfaheeliks ja Dipoolmoment · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Alfaheeliks ja DNA · Näe rohkem »

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

Uus!!: Alfaheeliks ja Entroopia · Näe rohkem »

G-valgud

G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.

Uus!!: Alfaheeliks ja G-valgud · Näe rohkem »

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Alfaheeliks ja Glütsiin · Näe rohkem »

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Uus!!: Alfaheeliks ja Glutamaat · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Alfaheeliks ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Alfaheeliks ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Alfaheeliks ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Alfaheeliks ja Lüsiin · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Alfaheeliks ja Leutsiin · Näe rohkem »

Linus Pauling

Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.

Uus!!: Alfaheeliks ja Linus Pauling · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Alfaheeliks ja Metioniin · Näe rohkem »

NMR

NMR võib tähendada järgmist.

Uus!!: Alfaheeliks ja NMR · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Alfaheeliks ja Peptiidside · Näe rohkem »

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Uus!!: Alfaheeliks ja Proliin · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Alfaheeliks ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Röntgendifraktsioonanalüüs

Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Alfaheeliks ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Alfaheeliks ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Transmembraansed valgud

Skemaatiline joonis erinevatest transmembraansetest valkudest. (1) Üksik transmembraanne alfaheeliks, (2) polütoopne transmembraanne alfaheeliks, (3) polütoopne transmembraanne beetasilinder Transmembraansed valgud on integraalsed membraanivalgud, mis läbivad rakumembraani täies ulatuses.

Uus!!: Alfaheeliks ja Transmembraansed valgud · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Alfaheeliks ja Vesinikside · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Alfa heeliks, Alfa-heeliks, Α-heeliks.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »