Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Aacheni loss, Aacheni lossikabel, Aacheni piiskopkond, Apsiid, Dendrokronoloogia, Einhard, Frangi riik, Gooti kunst, Hauapanus, Hüpokaust, Idagootide kuningriik, Jumalasünnitaja, Kabelipärg, Karl Suur, Karolingid, Karolingide renessanss, Katedraal, Katoliku kirik, Kooriruum, Lääneehitis, Maarja, Merovingid, Nurgakivi, Pfalts, Pippin Lühike, Reliikvia, Saalkirik, Sakraalarhitektuur, Termid, Tsentraalehitis, UNESCO maailmapärandi nimistu, Uusaeg, Varakeskaeg, Vundament, 1978, 2011, 2013, 796.
Aacheni loss
Charlemagne'i palee võimalik rekonstruktsioon Aacheni loss (ka Aacheni palee) oli elamu-, poliitiliste ja usuliste eesmärkidega hoonete rühm, mille Karl Suur valis Karolingide impeeriumi võimukeskuseks.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Aacheni loss · Näe rohkem »
Aacheni lossikabel
Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Aacheni lossikabel · Näe rohkem »
Aacheni piiskopkond
pisi Aacheni piiskopkond (Dioecesis Aquisgranensis) on katoliku kiriku diötsees Kölni kirikuprovintsis.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Aacheni piiskopkond · Näe rohkem »
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Apsiid · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
Einhard
Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Einhard · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Hauapanus
Hauapanus on surnule hauda kaasa pandav ese või esemete kogum.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Hauapanus · Näe rohkem »
Hüpokaust
Hüpokaust on antiikajast pärinev õhkküttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvate tellispostide kuumakskütmise teel.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Hüpokaust · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Jumalasünnitaja
Frankfurdi meister. Madonna lapsega Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Jumalasünnitaja · Näe rohkem »
Kabelipärg
Cluny III kirik viiest kabelist koosneva kabelipärjaga Toscanas Kölni toomkiriku põhiplaan. Paremal koor kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga Bützow' kiriku põhiplaan. Paremal on näha kooriümbriskäiguga ühtseks võlvistikuks kujundatud kolme kabelipärjakabelit Kabelipärg, ka kabelitepärg, on kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Kabelipärg · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide renessanss
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Katedraal · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Kooriruum · Näe rohkem »
Lääneehitis
Corvey karolingide-aegse kiriku mudel. Lääneehitis vasakul Lääneehitises asuva keisrirõdu läbilõige Corvey kloostrikiriku mudelil Aacheni lossikirik lääneehitisega, vasakul San Vitale Ravennas ilma selleta Lääneehitis (saksa sõnast Westwerk) on kirikuhoone lääneotsas paiknev monumentaalne mitmekorruseline eesehitis, mis on iseloomulik Saksamaa keskaegsele kirikuarhitektuurile.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Lääneehitis · Näe rohkem »
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Maarja · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Merovingid · Näe rohkem »
Nurgakivi
Nurgakivi on tavaliselt hoone välisseinas olev sümboolne kivi, mida peetakse hoone esimeseks kiviks ja kuhu võidakse panna hoone ehituse kohta käivad jm dokumendid Kunstileksikon.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Nurgakivi · Näe rohkem »
Pfalts
Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Pfalts · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Reliikvia · Näe rohkem »
Saalkirik
Võlvitud saalkiriku skeem Võlvimata saalkirik lameda puulaega Saalkirik (ka ühelööviline kirik) on lihtne ühelööviline ja põhiplaanilt ristkülikukujuline kirikutüüp; enamasti võlvimata, ent kui võlv esineb, siis võlvitoed ei eendu seinapinnast Kunstileksikon.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Saalkirik · Näe rohkem »
Sakraalarhitektuur
Sakraalarhitektuur (ladina keelest sacer 'püha') on kultusliku otstarbega arhitektuur.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Sakraalarhitektuur · Näe rohkem »
Termid
(kreeka k. θερμός thermos, "kuum") ja balneae (kreeka k. βαλανεῖον balaneion) olid kümblusasutused peamiselt Vana-Roomas.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Termid · Näe rohkem »
Tsentraalehitis
Tsentraalehitis on ehitis, mille põhiplaani ristuvate telgede äärmised punktid on põhiplaani keskmest ühekaugusel.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Tsentraalehitis · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Uusaeg · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja Vundament · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja 1978 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja 2011 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja 2013 · Näe rohkem »
796
796.
Uus!!: Aacheni toomkirik ja 796 · Näe rohkem »
