Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aatom, Aluselisus, Ammonifikatsioon, Ammoonium, Ammooniumhüdroksiid, Anioon, Atmosfäär, Berüllium, Dielektriline läbitavus, Dilämmastikoksiid, Dipoolmoment, Elektronpaar, Fossiilkütus, Gaas, Halogeniidid, Hergi Karik, Jodiidid, Joseph Priestley, Kaaliumkloriid, Kalle Truus, Karbamiid, Külmutusagens, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Kingissepp, Kondensatsioon, Lämmastik, Lämmastikuringe, Lämmastikusidumine, Metallid, Molekul, Naatriumkarbonaat, Nitrofert, Normaalrõhk, Nukleotiidid, Nuuskpiiritus, Oxford University Press, Põhiolek, Polarisatsioon, Süsinik, Sillamäe sadam, Sulamistemperatuur, Taastuv energiaressurss, Tartu Ülikooli Kirjastus, Väetis, Välk, Vesi, Vesilahus, Vesinik, ..., Vesinikside, 1974, 1994, 2003, 2005, 2010, 2012. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Ammoniaak ja Aatom · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Ammoniaak ja Aluselisus · Näe rohkem »
Ammonifikatsioon
Ammonifikatsioon on bioloogilis-keemiline protsess, kus lämmastikku (täpsemalt –NH2-rühma) sisaldavad orgaanilised ained lagundatakse ammonifitseerijate bakterite ja mõnede seente kaasabil ammoniaagiks (NH3) ja teisteks anorgaanilisteks ühenditeks.
Uus!!: Ammoniaak ja Ammonifikatsioon · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: Ammoniaak ja Ammoonium · Näe rohkem »
Ammooniumhüdroksiid
Ammooniumhüdroksiid on ammoniaagi vesilahus.
Uus!!: Ammoniaak ja Ammooniumhüdroksiid · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Ammoniaak ja Anioon · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Ammoniaak ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Ammoniaak ja Berüllium · Näe rohkem »
Dielektriline läbitavus
Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.
Uus!!: Ammoniaak ja Dielektriline läbitavus · Näe rohkem »
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Uus!!: Ammoniaak ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »
Dipoolmoment
Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.
Uus!!: Ammoniaak ja Dipoolmoment · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Ammoniaak ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Ammoniaak ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Ammoniaak ja Gaas · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Ammoniaak ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Uus!!: Ammoniaak ja Hergi Karik · Näe rohkem »
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Ammoniaak ja Jodiidid · Näe rohkem »
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Uus!!: Ammoniaak ja Joseph Priestley · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Ammoniaak ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kalle Truus
Kalle Truus (sündinud 9. novembril 1949) on eesti keemiateadlane, teaduste doktor.
Uus!!: Ammoniaak ja Kalle Truus · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Ammoniaak ja Karbamiid · Näe rohkem »
Külmutusagens
Külmaaine ehk külmutusagens (ladina keeles agens 'toimiv', 'liikumapanev') on aine, mille vahendusel toimub külmutis ja soojuspumpades soojuse ülekandumine.
Uus!!: Ammoniaak ja Külmutusagens · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Ammoniaak ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Ammoniaak ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: Ammoniaak ja Kingissepp · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Ammoniaak ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Ammoniaak ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Uus!!: Ammoniaak ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Uus!!: Ammoniaak ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Ammoniaak ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ammoniaak ja Molekul · Näe rohkem »
Naatriumkarbonaat
Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.
Uus!!: Ammoniaak ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »
Nitrofert
AS Nitrofert on Kohtla-Järvel tegutsev mineraalväetisi tootev keemiatööstuse ettevõte.
Uus!!: Ammoniaak ja Nitrofert · Näe rohkem »
Normaalrõhk
Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.
Uus!!: Ammoniaak ja Normaalrõhk · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Ammoniaak ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Nuuskpiiritus
18. sajandi Prantsusmaalt pärit nuuskpiirituse pudel, mida kasutati hambaarsti patsientide operatsiooni järgseks äratamiseks Nuuskpiiritus ehk ammoniaagilahus on ammoniaagi (NH3) 5-protsendiline vesilahus, mida enamjaolt kasutatakse inimeste teadvusele toomiseks.
Uus!!: Ammoniaak ja Nuuskpiiritus · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Ammoniaak ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Ammoniaak ja Põhiolek · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Ammoniaak ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Ammoniaak ja Süsinik · Näe rohkem »
Sillamäe sadam
alt.
Uus!!: Ammoniaak ja Sillamäe sadam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Ammoniaak ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Ammoniaak ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Ammoniaak ja Väetis · Näe rohkem »
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Uus!!: Ammoniaak ja Välk · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Ammoniaak ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Ammoniaak ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Ammoniaak ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Ammoniaak ja Vesinikside · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Ammoniaak ja 1974 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Ammoniaak ja 1994 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Ammoniaak ja 2003 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Ammoniaak ja 2005 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Ammoniaak ja 2010 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Ammoniaak ja 2012 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
NH3.
