Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Abisõna, Alus (keeleteadus), Artikkel, Arvsõna, Asesõna, Aspekt (keeleteadus), Eitus, Fonoloogia, Hausa keel, Ladina tähestik, Liidik, Mande keeled, Murre, Nigeeria, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Nimisõnafraas, Omadussõna, Sidesõna, Sihitis, Sufiks, Tagasõna, Tegusõna, Toon (keeleteadus), Toonikeel.
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Busa keel ja Abisõna · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Busa keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Artikkel
Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.
Uus!!: Busa keel ja Artikkel · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Busa keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Busa keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Busa keel ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Busa keel ja Eitus · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Busa keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Uus!!: Busa keel ja Hausa keel · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Busa keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Liidik
Liidik ehk kliitik ehk liidepartikkel on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku.
Uus!!: Busa keel ja Liidik · Näe rohkem »
Mande keeled
Mande keelkond kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda (ehk Nigeri-Kongo keeled).
Uus!!: Busa keel ja Mande keeled · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Busa keel ja Murre · Näe rohkem »
Nigeeria
Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas.
Uus!!: Busa keel ja Nigeeria · Näe rohkem »
Nigeri-Kordofani keeled
Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.
Uus!!: Busa keel ja Nigeri-Kordofani keeled · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Busa keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Uus!!: Busa keel ja Nimisõnafraas · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Busa keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Uus!!: Busa keel ja Sidesõna · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Busa keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Busa keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Tagasõna
Tagasõna ehk postpositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi järel.
Uus!!: Busa keel ja Tagasõna · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Busa keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Busa keel ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Busa keel ja Toonikeel · Näe rohkem »
