Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Alamliik, Aragatsotni maakond, Ararati maakond, Armeenia, Širaki maakond, Darevskia, Gegharkhunikhi maakond, Gruusia, Iraan, Jerevan, Keelikloomad, Kotajkhi maakond, Liik (bioloogia), Loomad, Roomajad, Roomajate andmebaas, Scincomorpha, Sisalikulised, Sjunikhi maakond, Soomuselised, Soomussisalikud, Türgi, Vajotsh Dzori maakond, 1892.
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Darevskia raddei ja Alamliik · Näe rohkem »
Aragatsotni maakond
Aragatsotni maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Aragatsotni maakond · Näe rohkem »
Ararati maakond
Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Ararati maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Darevskia raddei ja Armeenia · Näe rohkem »
Širaki maakond
Širaki maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Širaki maakond · Näe rohkem »
Darevskia
Darevskia on sisaliku perekond.
Uus!!: Darevskia raddei ja Darevskia · Näe rohkem »
Gegharkhunikhi maakond
Gegharkhunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Gegharkhunikhi maakond · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Darevskia raddei ja Gruusia · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Darevskia raddei ja Iraan · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Darevskia raddei ja Jerevan · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Darevskia raddei ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kotajkhi maakond
Kotajkhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Kotajkhi maakond · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Darevskia raddei ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Darevskia raddei ja Loomad · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Darevskia raddei ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomajate andmebaas
Roomajate andmebaas (inglise keeles The Reptile Database; Reptile DB) on teaduslik veebiandmebaas, kuhu kogutakse taksonoomilist informatsiooni kõigi tänapäeval elavate roomajate seltsi liigitatud loomade, nagu kilpkonnaliste, maoliste, sisalikuliste, krokodilliliste, tuataarade ja taanduriliste kohta.
Uus!!: Darevskia raddei ja Roomajate andmebaas · Näe rohkem »
Scincomorpha
Scincomorpha on soomuseliste seltsi infraselts.
Uus!!: Darevskia raddei ja Scincomorpha · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Darevskia raddei ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Darevskia raddei ja Soomuselised · Näe rohkem »
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Uus!!: Darevskia raddei ja Soomussisalikud · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Türgi · Näe rohkem »
Vajotsh Dzori maakond
Vajotsh Dzori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Darevskia raddei ja Vajotsh Dzori maakond · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Darevskia raddei ja 1892 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lacerta caucasica var. tenuis, Lacerta muralis var. raddei, Lacerta raddei vanensis, Lacerta saxicola nairensis.
