Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Armeenia, Armeenia Apostlik Kirik, Armeenia keel, Öskemen, Ida-Kasahstani oblast, Inglise keel, Jerevani Riiklik Ülikool, Judo, Mägi-Karabahhi Vabariik, NATO, Nõukogude armee, Prantsuse keel, Sõjalis-Diplomaatiline Akadeemia, Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond, Vene keel, 10. mai, 1967, 1984, 1986, 1988, 1991, 1997, 20. november, 2017, 2018, 2020, 27. detsember, 6. veebruar.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Davith Tonojan ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Davith Tonojan ja Armeenia Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Davith Tonojan ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Öskemen
Öskemen on linn Kasahstanis, Ida-Kasahstani oblasti keskus.
Uus!!: Davith Tonojan ja Öskemen · Näe rohkem »
Ida-Kasahstani oblast
Ida-Kasahstani oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Kasahstanis.
Uus!!: Davith Tonojan ja Ida-Kasahstani oblast · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Davith Tonojan ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jerevani Riiklik Ülikool
pisi Jerevani Riiklik Ülikool (armeenia keeles Երևանի Պետական Համալսարան, ԵՊՀ) on riiklik ülikool Jerevanis.
Uus!!: Davith Tonojan ja Jerevani Riiklik Ülikool · Näe rohkem »
Judo
Kyuzo Mifune (vasakul) ja Jigorō Kanō (paremal) ''Morote seoinage'' ehk üleõlaheide kahe käega Jigorō Kanō Judo ehk džuudo (jaapani keeles 柔道 jūdō (mõlemad vokaalid häälduvad jaapani keeles pikalt); 'pehme tee') on dr Jigorō Kanō (嘉納 治五郎 Kanō Jigorō, 1860–1938) loodud ning süstematiseeritud tänapäevane täiskontakne jūjutsul põhinev Jaapanist pärit võitluskunst ning võistlussport, mis loodi algselt terviklikuks füüsiliseks, vaimseks ning moraalseks praktiseerimiseks.
Uus!!: Davith Tonojan ja Judo · Näe rohkem »
Mägi-Karabahhi Vabariik
Vene rahuvalvajate poolt julgestatud Lachini koridor Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis aastatel 1994-2020; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Mägi-Karabahhi Vabariik (ka Artsahhi vabariik) oli aastatel 1991-2023 tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis.
Uus!!: Davith Tonojan ja Mägi-Karabahhi Vabariik · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Davith Tonojan ja NATO · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Davith Tonojan ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Davith Tonojan ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Sõjalis-Diplomaatiline Akadeemia
Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Sõjaväeakadeemia (vene keeles Военная академия Министерства обороны Российской Федерации; varasem nimetus Sõjalis-Diplomaatiline Akadeemia Военно-дипломатическая академия) on kõrgem sõjaline õppeasutus Venemaal, kus valmistatakse ette sõjaväediplomaate (kaitseatašeesid) ja sõjaväeluure kaastöötajaid.
Uus!!: Davith Tonojan ja Sõjalis-Diplomaatiline Akadeemia · Näe rohkem »
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Uus!!: Davith Tonojan ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Davith Tonojan ja Vene keel · Näe rohkem »
10. mai
10.
Uus!!: Davith Tonojan ja 10. mai · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1967 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1984 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1986 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1988 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1991 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Davith Tonojan ja 1997 · Näe rohkem »
20. november
20.
Uus!!: Davith Tonojan ja 20. november · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Davith Tonojan ja 2017 · Näe rohkem »
2018
2018.
Uus!!: Davith Tonojan ja 2018 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Davith Tonojan ja 2020 · Näe rohkem »
27. detsember
27.
Uus!!: Davith Tonojan ja 27. detsember · Näe rohkem »
6. veebruar
6.
Uus!!: Davith Tonojan ja 6. veebruar · Näe rohkem »
