Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti iseseisvumine

Index Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.

77 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Asutav Kogu, August Winnig, Autonoomia, Ärkamisaeg, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Brest (Valgevene), Brest-Litovski rahuleping, Compiègne'i vaherahu, De facto, De iure, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Asutav Kogu (1918), Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti kaitsevägi, Eesti Maarahva Liit, Eesti postmargid, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Tööerakond, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Hugo Kuusner, Jaan Anvelt, Jaan Soots, Jääretk, Jüri Vilms, Kadrioru loss, Kaitseliit, Kaksikvõim Eestis, Keila lahing (1918), Konstantin Konik, Konstantin Päts, Maailmasõda, Maaseadus, Madrus (auaste), Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Narva, Nikolai II, Ohvitser, Oktoobrirevolutsioon, Omakaitse (1917–1918), Operatsioon Albion, Paide, Pärnu, Peterburi, Riia, ..., Riigikogu, Saksa keisririik, Sõdur, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu rahu, Teataja, Toompea loss, Vabadussõda, Väejooks, Võnnu lahing, Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Vabariik, Viktor Kingissepp, Viljandi, Virtsu, 1. Eesti jalaväediviis, 19. sajand Eestis, 1919, 1920, 2. veebruar, 23. aprill, 23. juuni, 3. jaanuar. Laienda indeks (27 rohkem) »

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Asutav Kogu · Näe rohkem »

August Winnig

August Winnig (31. märts 1878 Blankenburg, Harz – 3. november 1956 Bad Nauheim) oli Saksa poliitik.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja August Winnig · Näe rohkem »

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Autonoomia · Näe rohkem »

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Brest (Valgevene)

Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Compiègne'i vaherahu

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »

De facto

De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja De facto · Näe rohkem »

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja De iure · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Eesti Asutav Kogu (1918)

Eesti Asutav Kogu oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee poolt 15.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Asutav Kogu (1918) · Näe rohkem »

Eesti Demokraatlik Erakond

Eesti Demokraatlik Erakond (lühend EDE) oli 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Demokraatlik Erakond · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti Maarahva Liit

Eesti Maarahva Liit (lühend EMRL; nimetatud ka: Maaliit) oli 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Maarahva Liit · Näe rohkem »

Eesti postmargid

Eesti üks esimestest markidest: 15 kopikat, perforeeritud (1919) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Eesti postmargid on Eesti postitalituse (praegu Eesti Post) emiteeritud postmargid.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti postmargid · Näe rohkem »

Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee

Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee (vene keeles Главный комитет воинов-эстов) oli 1.–5.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee · Näe rohkem »

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei · Näe rohkem »

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »

Eesti Tööerakond

Eesti Tööerakond oli 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eesti Tööerakond · Näe rohkem »

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Eestimaa Päästekomitee · Näe rohkem »

Hugo Kuusner

Hugo Jakob Kuusner (19. märts 1887 Pärnu – 23. märts 1942 Sevurallagi vangilaager, Sosva, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat ja poliitik.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Hugo Kuusner · Näe rohkem »

Jaan Anvelt

Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Jaan Anvelt · Näe rohkem »

Jaan Soots

Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Jääretk

Balti laevastiku jääretk oli 1918.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Jääretk · Näe rohkem »

Jüri Vilms

Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Jüri Vilms · Näe rohkem »

Kadrioru loss

Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Kadrioru loss · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kaksikvõim Eestis

Jaan Poska Viktor Kingissepp Kaksikvõim Eestis 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Kaksikvõim Eestis · Näe rohkem »

Keila lahing (1918)

Keila lahing oli 23.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Keila lahing (1918) · Näe rohkem »

Konstantin Konik

Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Konstantin Konik · Näe rohkem »

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Maailmasõda

Sõna "maailmasõda" kasutati algul Esimese maailmasõja (1914–1918) kohta.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Maailmasõda · Näe rohkem »

Maaseadus

Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Maaseadus · Näe rohkem »

Madrus (auaste)

Madrus (saksa keeles Matrose) on Eesti kaitsejõududes kasutusel olev mereväe auaste, mis on ühtlasi madalaim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Madrus (auaste) · Näe rohkem »

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Narva · Näe rohkem »

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Nikolai II · Näe rohkem »

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Ohvitser · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Omakaitse (1917–1918)

Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Omakaitse (1917–1918) · Näe rohkem »

Operatsioon Albion

Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Paide · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Pärnu · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Peterburi · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Riia · Näe rohkem »

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Riigikogu · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Sõdur

Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures. Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures laulmas. Sõdur on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Sõdur · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Teataja

Teataja oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud sotsiaaldemokraatlik päevaleht.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Teataja · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Toompea loss · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Väejooks

Väejooks (ka deserteerimine, deserteerumine, pagu) on väeosast vm teenistuskohast omavoliline lahkumine, ka vastase väeossa üleminemine.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Väejooks · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venemaa Nõukogude Vabariik

Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Venemaa Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »

Venemaa Vabariik

Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Venemaa Vabariik · Näe rohkem »

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Viljandi · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja Virtsu · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväediviis

1.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 1. Eesti jalaväediviis · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 1920 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 2. veebruar · Näe rohkem »

23. aprill

23.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 23. aprill · Näe rohkem »

23. juuni

23.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 23. juuni · Näe rohkem »

3. jaanuar

3.

Uus!!: Eesti iseseisvumine ja 3. jaanuar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »