Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Ahtushäälik, Aktsent, Allofoon, Diftong, Eesti keel, Eesti tähestik, Hambasombuhäälik, Huulhäälik, Intonatsioon (keeleteadus), IPA, Kõrihäälik, Kvantiteet, Lateraal, Nimetav kääne, Ninahäälik, Palataal, Palatalisatsioon, Poolvokaal, Prosoodia, Rõhk (keeleteadus), Sulghäälik, Tremulant, Välde, Velaar.
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Aktsent
Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Aktsent · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Allofoon · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Eesti tähestik · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Huulhäälik
Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Huulhäälik · Näe rohkem »
Intonatsioon (keeleteadus)
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Intonatsioon (keeleteadus) · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja IPA · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Lateraal
Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Lateraal · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Palataal · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Prosoodia · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Tremulant · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Välde · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Eesti keele foneetika ja Velaar · Näe rohkem »
