Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Esindusdemokraatia, Grupidemokraatia, Juhitud demokraatia, Konsensusdemokraatia, Leppedemokraatia, Otsedemokraatia, Poliitiline filosoofia, Populism, Sotsiokraatia, Totaalne demokraatia, Turumajandus, Valgdemokraatia, Volitusdemokraatia.
Esindusdemokraatia
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Esindusdemokraatia · Näe rohkem »
Grupidemokraatia
valitsusvälisteks organisatsioonideks (NGO). Nende mõju muutub märgatavaks kui nad võtavad kasutusele digiühiskonna töövahendid nagu foorumid ja internetihääletused. Seda uuestisündi võiks märkida lühendiga NGO 2.0. Grupi- või huvigrupi demokraatia (ingl. interest group democracy) on kõige vanem demokraatia vorm, sest grupipõhist demokraatlikku otsustusprotsessi rakendasid juba iidsetest aegadest peale paljud hõimud ja sõdalaste üksused, keskaja vabalinnades rakendasid seda meetodit käsitööliste organisatsioonid (tsunftid, gildid) oma mõjuvõimu suurendamiseks volikogus.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Grupidemokraatia · Näe rohkem »
Juhitud demokraatia
Juhitud demokraatia (ingl guided democracy, illiberal democracy) märgib formaalselt demokraatlikku riigikorda, mis tegelikult toimib autokraatliku valitsusviisina.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Juhitud demokraatia · Näe rohkem »
Konsensusdemokraatia
Konsensusdemokraatia on liberaalse ühiskonna kõige äärmuslikum, kõige aeganõudvam, kuid ka kõige jätkusuutlikum otsustamisvorm, sest konsensuse saavutamisel pole enam kohta tülidele ega vihapidamisele, sest kellestki pole teerulliga üle sõidetud.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Konsensusdemokraatia · Näe rohkem »
Leppedemokraatia
Leppedemokraatia viitab soovile leida huvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Leppedemokraatia · Näe rohkem »
Otsedemokraatia
Šveitsi Glaruse kantoni maapäeva kogunemine Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Otsedemokraatia · Näe rohkem »
Poliitiline filosoofia
Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Poliitiline filosoofia · Näe rohkem »
Populism
Rahvusvaheline Occupy liikumine oli oma retoorikaga "99%" (rahvas) "1%" (eliidi) vastu näide populistlikust ühiskondlikust liikumisest Koomiks aastast 1896, milles William Jennings Bryan, vankumatu populismi toetaja, on neelanud Ameerika Demokraatliku Partei sümboli Populism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast".
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Populism · Näe rohkem »
Sotsiokraatia
Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles üksikisikud (indiviidid) kasutavad nõusolekul põhinevat otsustamise meetodit ja asutuse (organisatsiooni) struktuur tugineb küberneetilistele põhimõtetele.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Sotsiokraatia · Näe rohkem »
Totaalne demokraatia
Totaalne demokraatia märgib olukorda, milles võrdsuse ideaalist lähtudes on valimisõigus laiendatud kogu elanikkonnale.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Totaalne demokraatia · Näe rohkem »
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Turumajandus · Näe rohkem »
Valgdemokraatia
Valgdemokraatia (inglise keeles liquid democracy 'likviidne', 'voolav' või 'valguv demokraatia') on volitusdemokraatia vorm, milles iga hääleõigusega osaleja võib volitada enda eest hääletama mõne teise osaleja, neid volitusi jooksvalt muuta või neist loobuda ja kasutada oma hääleõigust ise.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Valgdemokraatia · Näe rohkem »
Volitusdemokraatia
Volitusdemokraatia (inglise keeles delegate democracy 'delegaat-demokraatia' või delegative democracy 'delegeeriv demokraatia') on volitamisel põhinev demokraatliku otsuse langetamise süsteem.
Uus!!: Enamusdemokraatia ja Volitusdemokraatia · Näe rohkem »
