41 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aeroobid, Akvafoobia, Aminohapped, Anaeroobid, Arhed, Bakterid, Energia, Energiaressurss, Euryarchaeota, Footon, Fosforiringe, Fotoorganotroofid, Fotosüntees, Halofiil, Hapnik, Ioon, Keskkond (ökoloogia), Klass (bioloogia), Kloor, Koloonia (bioloogia), Lämmastikuringe, Lilla, Meri, Molekul, Oksüdatsioon, Orgaanilised ühendid, Organism, Osmoos, Raik-Hiio Mikelsaar, Rakumembraan, Rodopsiin, Süsihappegaas, Süsinik, Süsinikuringe, Silm, Soolad, Valgud, Valgus, Väävliringe, Võrkkest.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Halobakterid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Aeroobid
Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.
Uus!!: Halobakterid ja Aeroobid · Näe rohkem »
Akvafoobia
Hüdrofoobia ehk akvafoobia (ladina keeles aqua 'vesi' ja φόβος 'hirm') on vee kartmine, hirm ujumise ees, hirm uppuda ja hirm vette astuda.
Uus!!: Halobakterid ja Akvafoobia · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Halobakterid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Anaeroobid
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).
Uus!!: Halobakterid ja Anaeroobid · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Halobakterid ja Arhed · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Halobakterid ja Bakterid · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Halobakterid ja Energia · Näe rohkem »
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Uus!!: Halobakterid ja Energiaressurss · Näe rohkem »
Euryarchaeota
Euryarchaeota on arhede hõimkond.
Uus!!: Halobakterid ja Euryarchaeota · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Halobakterid ja Footon · Näe rohkem »
Fosforiringe
Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.
Uus!!: Halobakterid ja Fosforiringe · Näe rohkem »
Fotoorganotroofid
Fotoorganotroofid on bakterid, kes kasutavad energiaallikana valgusenergiat ja oksüdeerivad orgaanilisi aineid (valke, suhkruid, fenooli, tärklist jne).
Uus!!: Halobakterid ja Fotoorganotroofid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Halobakterid ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Halofiil
Halofiil on organism, kes eelistab elada suure soolsuse ehk soolasisaldusega keskkonnas.
Uus!!: Halobakterid ja Halofiil · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Halobakterid ja Hapnik · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Halobakterid ja Ioon · Näe rohkem »
Keskkond (ökoloogia)
Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Uus!!: Halobakterid ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Halobakterid ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Halobakterid ja Kloor · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Halobakterid ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Uus!!: Halobakterid ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Uus!!: Halobakterid ja Lilla · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Halobakterid ja Meri · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Halobakterid ja Molekul · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Halobakterid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Halobakterid ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Halobakterid ja Organism · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Halobakterid ja Osmoos · Näe rohkem »
Raik-Hiio Mikelsaar
Raik Mikelsaar, mai 2009 Raik-Hiio Mikelsaar (13. oktoober 1939 Tartu – 28. mai 2022 Kullaga küla, Tartu maakond) oli eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog.
Uus!!: Halobakterid ja Raik-Hiio Mikelsaar · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Halobakterid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rodopsiin
Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.
Uus!!: Halobakterid ja Rodopsiin · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Halobakterid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Halobakterid ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Halobakterid ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Halobakterid ja Silm · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Halobakterid ja Soolad · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Halobakterid ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Halobakterid ja Valgus · Näe rohkem »
Väävliringe
Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
Uus!!: Halobakterid ja Väävliringe · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Halobakterid ja Võrkkest · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Haloarhed, Halobacteria, Halofiilsed arhed, Halofiilsed bakterid.