Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Albrecht Alkibiades, Albrecht von Hohenzollern, Astrahani khaaniriik, Augsburg, Brandenburgi mark, Christoph von Neuhof, David Vseviov, Goslar, Habsburgid, Henri II (Prantsusmaa), Itaalia, Ivan Julm, Joachim II, Kaasani khaaniriik, Karl V, Katoliku kirik, Krimmi khaaniriik, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Lübeck, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Mecklenburg, Moskva, Moskva tsaar, Passau, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Rostock, Rudolf II, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Strasbourg, Tallinn, Wilhelm von Hohenzollern, 1540. aastad, 1547, 1549, 1550. aastad, 1551, 1554, 1555, 1557, 1559, 1570. aastad, 1576, 30. jaanuar.
Albrecht Alkibiades
Albrecht Alkibiades Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.
Uus!!: Hans Schlitte ja Albrecht Alkibiades · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Hans Schlitte ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Astrahani khaaniriik
Astrahani khaaniriik (nogai: Хаҗитархан ханлыгы, tatari: Xacitarxan xanlığı) oli tatari feodaalriik 15.
Uus!!: Hans Schlitte ja Astrahani khaaniriik · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Hans Schlitte ja Augsburg · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Hans Schlitte ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Christoph von Neuhof
Christoph von Neuhof, teise nimega Ley (surnud 1564) oli Liivi ordu maamarssal aastatel 1556–1558.
Uus!!: Hans Schlitte ja Christoph von Neuhof · Näe rohkem »
David Vseviov
David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina.
Uus!!: Hans Schlitte ja David Vseviov · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Hans Schlitte ja Goslar · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Hans Schlitte ja Habsburgid · Näe rohkem »
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Uus!!: Hans Schlitte ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Hans Schlitte ja Itaalia · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Hans Schlitte ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Uus!!: Hans Schlitte ja Joachim II · Näe rohkem »
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Uus!!: Hans Schlitte ja Kaasani khaaniriik · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Hans Schlitte ja Karl V · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Hans Schlitte ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Uus!!: Hans Schlitte ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Hans Schlitte ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Uus!!: Hans Schlitte ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Hans Schlitte ja Lübeck · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Hans Schlitte ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Hans Schlitte ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.
Uus!!: Hans Schlitte ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Hans Schlitte ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Hans Schlitte ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Hans Schlitte ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Passau
Stephanuse toomkirik Passaus Passau on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Hans Schlitte ja Passau · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Hans Schlitte ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Hans Schlitte ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Hans Schlitte ja Rostock · Näe rohkem »
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Uus!!: Hans Schlitte ja Rudolf II · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Hans Schlitte ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Hans Schlitte ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hans Schlitte ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Hans Schlitte ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Uus!!: Hans Schlitte ja Strasbourg · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Hans Schlitte ja Tallinn · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Hans Schlitte ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
1540. aastad
1540.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1540. aastad · Näe rohkem »
1547
1547.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1547 · Näe rohkem »
1549
1549.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1549 · Näe rohkem »
1550. aastad
1550.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1550. aastad · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1551 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1554 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1555 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1557 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1559 · Näe rohkem »
1570. aastad
1570.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1570. aastad · Näe rohkem »
1576
1576.
Uus!!: Hans Schlitte ja 1576 · Näe rohkem »
30. jaanuar
30.
Uus!!: Hans Schlitte ja 30. jaanuar · Näe rohkem »
