Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kepleri Supernoova

Index Kepleri Supernoova

SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova, mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus.

Sisukord

  1. 17 suhted: Astrophysical Journal, Johannes Kepler, Kassiopeia (tähtkuju), Kosmiline tolm, Linnutee, Maa, Maokandja, Paljas silm, Parsek, SN 1572, SN 1987A, Supernoova jäänuk, Suur Magalhãesi Pilv, Tähesuurus, Täht (astronoomia), Tycho Brahe, Valgusaasta.

Astrophysical Journal

The Astrophysical Journal on üks juhtivaid rahvusvahelisi astronoomiaajakirju.

Vaata Kepleri Supernoova ja Astrophysical Journal

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Vaata Kepleri Supernoova ja Johannes Kepler

Kassiopeia (tähtkuju)

Kassiopeia Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi.

Vaata Kepleri Supernoova ja Kassiopeia (tähtkuju)

Kosmiline tolm

Kosmiline tolm on kosmoses olev tolm, kus enamik osakestest on suuruses mõnest molekulist kuni 0,1 μm.

Vaata Kepleri Supernoova ja Kosmiline tolm

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Vaata Kepleri Supernoova ja Linnutee

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Kepleri Supernoova ja Maa

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.

Vaata Kepleri Supernoova ja Maokandja

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.

Vaata Kepleri Supernoova ja Paljas silm

Parsek

Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.

Vaata Kepleri Supernoova ja Parsek

SN 1572

SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.

Vaata Kepleri Supernoova ja SN 1572

SN 1987A

SN 1987 on hele täht pildi keskosa lähedal, Taranteludu juures SN 1987A oli Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoova.

Vaata Kepleri Supernoova ja SN 1987A

Supernoova jäänuk

Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.

Vaata Kepleri Supernoova ja Supernoova jäänuk

Suur Magalhãesi Pilv

Supernoova 1987A Suur Magalhãesi Pilv (LMC) on galaktika Kuldkala ja Lavamäe tähtkujus, meie Galaktika üks lähimaid naabergalaktikaid.

Vaata Kepleri Supernoova ja Suur Magalhãesi Pilv

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Vaata Kepleri Supernoova ja Tähesuurus

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Vaata Kepleri Supernoova ja Täht (astronoomia)

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Vaata Kepleri Supernoova ja Tycho Brahe

Valgusaasta

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.

Vaata Kepleri Supernoova ja Valgusaasta