Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Aatom, Aatomituum, Alfaosake, Atmosfäär, Beetaosake, Eesti entsüklopeedia, Elektron, Elektronvolt, Elementaarosakesed, Energia, Galaktika, Heelium, Ionisatsioon, Kosmos, Maa, Müüon, Osake, Päike, Prooton, Supernoova.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Aatomituum · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Beetaosake · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Energia · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Galaktika · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Heelium · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Kosmos · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Maa · Näe rohkem »
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Müüon · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Osake · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Päike · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Kosmiline kiirgus ja Prooton · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
