Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Atlandi ookean, Bath, Bermuudakuunar, Bermuudapuri, Besaanmast, Encyclopædia Britannica, Esmareis, Euroopa, Fokkmast, Holland, Jaala, Jaul, Jõgi, Jõud, Kahvelkuunar, Kahvelpuri, Kalalaev, Kalatööstus, Kaljas, Kaubalaev, Ketš, Kliiver, Kolmnurk, Kutter, Laevakere, Laevamast, Lootsilaev, Luup (purjekas), Maine, Marss-seilkuunar, Massachusetts, Orjus, Põhja-Ameerika, Pukspriit, Purjelaev, Purjetamine (sport), Raapuri, Rannik, Siseveekogu, Suur järvistu, Taaksel, Taglas, Tekk (laevandus), Trapets, Tuul, Vöör, Wilhelm II, 16. sajand, 17. sajand, 1713, ..., 1781, 1850. aastad, 1851, 1880, 1888, 1892, 19. sajand, 1900, 1902, 1905, 1909, 1911, 20. sajand. Laienda indeks (13 rohkem) »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Kuunar ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Bath
Bath on linn Inglismaal.
Uus!!: Kuunar ja Bath · Näe rohkem »
Bermuudakuunar
Spirit of Bermuda on bermuudakuunar, bermuudataglasega nö kahvel-bermuuda-kuunar bermuudapurjega grootmastis ja kahvelpurjega fokkmastis Bermuudakuunar on bermuudataglasega kuunar.
Uus!!: Kuunar ja Bermuudakuunar · Näe rohkem »
Bermuudapuri
A – suurpuri (groot); B – eespuri, antud juhul foka Bermuudapuri (inglise keeles bermuda sail) on kolmnurkne, pikendatud ees- ehk mastiliigiga pikipuri.
Uus!!: Kuunar ja Bermuudapuri · Näe rohkem »
Besaanmast
Besaanmast on vähemalt kahemastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna tagumine ja ühtlasi vööripoolsema(te)st madalam laevamast.
Uus!!: Kuunar ja Besaanmast · Näe rohkem »
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Uus!!: Kuunar ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »
Esmareis
SS Bremen" asub esmareisile (1929) Esmareis on laeva (vastavalt COLREG-72 A-osa (üldsätted), reegel 3 (üldmõisted)) või sõiduki esimene reis teatavail tingimusil.
Uus!!: Kuunar ja Esmareis · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kuunar ja Euroopa · Näe rohkem »
Fokkmast
Fokkmast on vähemalt 2-mastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna eesmine ja ühtlasi järgnevast mastist (tavaliselt grootmast) mitte kõrgem, vaid pigem madalam mast.
Uus!!: Kuunar ja Fokkmast · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Kuunar ja Holland · Näe rohkem »
Jaala
Jaala mudel Ruhnu puukirikus Jaala ehk jaal (Hiiumaal jahla) on väike rannasõidupurjekas, mida kasutasid ka rannarootslased.
Uus!!: Kuunar ja Jaala · Näe rohkem »
Jaul
Kahvelpurjestusega jaul Bermuudapurjestusega jaul Jaul (ka julla või joll; inglise yawl, hollandi jol) on 2-mastiline purjelaev, mille tagumine mast ehk pankermast on grootmastist oluliselt lühem ja asetseb ahtrieendil laeva roolist tagapool.
Uus!!: Kuunar ja Jaul · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Kuunar ja Jõgi · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Kuunar ja Jõud · Näe rohkem »
Kahvelkuunar
4-mastiline kahvelkuunar Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kahvelkuunar on kahveltaglasega kuunar s.t vähemalt kahemastiline purjelaev.
Uus!!: Kuunar ja Kahvelkuunar · Näe rohkem »
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Uus!!: Kuunar ja Kahvelpuri · Näe rohkem »
Kalalaev
Kalalaevu Miiduranna sadamas 2015 Kalalaev ehk püügilaev on kala, mereloomade või muude veeorganismide püügiks, aga ka vastuvõtuks, töötlemiseks ja transpordiks mõeldud laev.
Uus!!: Kuunar ja Kalalaev · Näe rohkem »
Kalatööstus
Maailma veeorganismide toodang miljonites tonnides aastakümneti: looduslike veeorganismide püük (sinisega) ja kasvatatud veeorganismide püük (rohelisega) Kalatööstus (inglise fishing industry) on toiduainetööstuse haru, mis püüab, töötleb, kasvatab, säilitab, veab, turustab ja müüb kala, aga ka muid veeorganisme ja nende saadusi.
Uus!!: Kuunar ja Kalatööstus · Näe rohkem »
Kaljas
Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.
Uus!!: Kuunar ja Kaljas · Näe rohkem »
Kaubalaev
Kiirendatud video kaubalaeva teekonnast ning laadimistes-lossimistest ümber maakera Kaubalaev sadamas Kaubalaev (hol vrachtschip, sks frachtschiff - "prahilaev") on laev, mis on ehitatud kaupade või muu lasti veoks.
Uus!!: Kuunar ja Kaubalaev · Näe rohkem »
Ketš
Kahvelketš Bermuudaketši taglasega jaht '''Kahvelketši näitlik taglastus'''. 1 – besaan-lüügerpuri, 2 – besaan-kahvelpuri, 3 – groot-kahvelpuri, 4 – groot-topsel, 5 – taakselpuri (foka), 6 – kliiverpuri kliivertaagil, 7 – besaanmast, 8 – pukspriit, 9 – grootteng, 10 – grootpoom, 11 – fliigertaak, 12 – grootmast, 13 – grootkahvelpoom, 14 – besaanpoom, 15 – besaankahvelpoom Ketš (inglise keeles ketch) on taglase tüüp ja selle järgi nimetatud väike, kahemastiline purjelaev, mille besaanmast on palju lühem kui grootmast ja mille besaanmast asub laeva roolipeast eespool.
Uus!!: Kuunar ja Ketš · Näe rohkem »
Kliiver
Väiksema purjelaeva eespurjed. Valgest riidest väliskliiver ja sisekliiver. Neist tagapool kollasest riidest fokk-taaksel ehk foka, eespool rehvitud kollasest riidest fliiger Kliiver (Hollandi keeles kluiver, alamsaksa keeles klüver) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi alaosale kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Kuunar ja Kliiver · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Kuunar ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Kutter
Kutter Kutter "Le Renard" pisi Kutter (inglise keeles cutter) on teatud tüüpi laev.
Uus!!: Kuunar ja Kutter · Näe rohkem »
Laevakere
Aurulaeva Great Britain kere Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.
Uus!!: Kuunar ja Laevakere · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Kuunar ja Laevamast · Näe rohkem »
Lootsilaev
Lootsilaev Ahto-28 Tallinnas. Lootsilaev (sageli lootsikaater) on lootsi veoks lootsitavale laevale ja lootsitavalt laevalt lootsi ära toomiseks, aga samuti avamerel lootsivahi pidamiseks mõeldud abilaev.
Uus!!: Kuunar ja Lootsilaev · Näe rohkem »
Luup (purjekas)
Tänapäevased bermuudaluubid Kahvelluup Luup (hollandi keeles sloep) on ühemastiline pikipurjestusega ja ühe eespurjega väiksem lihtsam purjelaev või purjekas.
Uus!!: Kuunar ja Luup (purjekas) · Näe rohkem »
Maine
Maine on Ameerika Ühendriikide osariik 1820.
Uus!!: Kuunar ja Maine · Näe rohkem »
Marss-seilkuunar
Kahemastiline marss-seilkuunar Marss-seilkuunar, ka marsskuunar (inglise topsail schooner), on 2- või 3-mastiline kuunar, millel on fokkmasti ülaosas lisaks pikipurjestusele ka raapurjestus.
Uus!!: Kuunar ja Marss-seilkuunar · Näe rohkem »
Massachusetts
Massachusetts on Ameerika Ühendriikide osariik riigi idaosas, Uus-Inglismaa regioonis Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Kuunar ja Massachusetts · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Kuunar ja Orjus · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Kuunar ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Pukspriit
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 – kliiverpoom; 2 – pukspriit; 3 – (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale); 4, 5, 6, 7 – kliiverpurjede kinnitustaagid; 8 – kliivertaak; 10 – tamstok; 13 – vesitaak Pukspriit on purjelaeva vöörist käilast otse ettepoole ulatuv suure kaldenurgaga ümarpuit või pruss või latt, mis on mõeldud eespurjede (peamiselt kliiverpurjed) kandmiseks või pikeneva kliiverpoomi toetamiseks ja tugevdamiseks.
Uus!!: Kuunar ja Pukspriit · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Kuunar ja Purjelaev · Näe rohkem »
Purjetamine (sport)
Botany Bayl Purjetamine spordialana on võistlemine purjekatega aladel, mis on kokkulepitud läbi erinevate purjetamise liitude ja jahtklubide.
Uus!!: Kuunar ja Purjetamine (sport) · Näe rohkem »
Raapuri
Raapuri ehk täispuri ehk ristpuri ehk raaseil (inglise keeles square rig, hollandi keeles razeil) on risti laevakerega asetsev, raa keskosaga masti või tengi esiküljele kinnitatud ja raa külge soritud (kinnitatud) nelinurkne puri.
Uus!!: Kuunar ja Raapuri · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Kuunar ja Rannik · Näe rohkem »
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Uus!!: Kuunar ja Siseveekogu · Näe rohkem »
Suur järvistu
Suur järvistu Suur järvistu talvel Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Uus!!: Kuunar ja Suur järvistu · Näe rohkem »
Taaksel
Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Kuunar ja Taaksel · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Kuunar ja Taglas · Näe rohkem »
Tekk (laevandus)
Tankeri peatekk Reisilaeva tekk Laevatekk ehk tekk (varasemas keeles dekk) on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus.
Uus!!: Kuunar ja Tekk (laevandus) · Näe rohkem »
Trapets
Trapets. Lõigud DC ja AB trapetsi alused, ''a'' ja ''b'' nende pikkused. Lõigud AD ja BC on trapetsi haarad. Trapetsi kõrgus ''h'' on aluste vaheline kaugus. Trapets (ladina keeles trapezium, mis tuleneb kreeka sõnast trapezion 'lauake') on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte.
Uus!!: Kuunar ja Trapets · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Kuunar ja Tuul · Näe rohkem »
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Uus!!: Kuunar ja Vöör · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Kuunar ja Wilhelm II · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Kuunar ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kuunar ja 17. sajand · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Kuunar ja 1713 · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Kuunar ja 1781 · Näe rohkem »
1850. aastad
1850.
Uus!!: Kuunar ja 1850. aastad · Näe rohkem »
1851
1851.
Uus!!: Kuunar ja 1851 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Kuunar ja 1880 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Kuunar ja 1888 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Kuunar ja 1892 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kuunar ja 19. sajand · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Kuunar ja 1900 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Kuunar ja 1902 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Kuunar ja 1905 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Kuunar ja 1909 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Kuunar ja 1911 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kuunar ja 20. sajand · Näe rohkem »
