Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Aiviekste jõgi, Anna Ivanovna, Anton Friedrich Büsching, Armin Tuulse, Ļaudona kihelkond, Ļaudona mõis, Üksküla linnus, Brandenburgi mark, Cesvaine piiskopilinnus, Gustav II Adolf, Härrastemaja, Henning Scharpenberg, Jan Hieronimowicz Chodkiewicz, Jersika vürstiriik, Koknese piiskopilinnus, Koknese stiftifoogt, Kroon (institutsioon), Krustpils, Krustpilsi piiskopilinnus, Kulna piiskopilinnus, Lään, Leedu suurvürstiriik, Leonid Arbusow, Lielvārde piiskopilinnus, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kubermang, Madona piirkond, Mengden, Michael Hildebrand, Moskva tsaaririik, Põhjasõda, Piiskopilinnus, Poola kuningas, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Suur reduktsioon, Svētupe, Tālava, Toce mõis, Vana-Liivimaa, Võnnu kreis, Venemaa keiser, Viļaka piiskopilinnus, Vidzeme, Zygmunt III Waza, 12. sajand, 1271, 1272, ..., 1274, 1275, 13. sajand, 1375, 1432, 1457, 1503, 1562, 1568, 1575, 1577, 1596, 1613, 1625, 1641, 1679, 1703, 1738, 1782, 1786, 1905, 1905. aasta revolutsioon. Laienda indeks (22 rohkem) »
Aiviekste jõgi
Aiviekste on jõgi Lätis, Daugava parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Aiviekste jõgi · Näe rohkem »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
Ļaudona kihelkond
Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Ļaudona kihelkond · Näe rohkem »
Ļaudona mõis
Ļaudona mõis (saksa keeles Schloß Laudohn, läti keeles Ļaudonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Ļaudona mõis · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Cesvaine piiskopilinnus
jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Henning Scharpenberg · Näe rohkem »
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (1537 – 4. august 1579) oli 16.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Jan Hieronimowicz Chodkiewicz · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Koknese piiskopilinnus
Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »
Koknese stiftifoogt
*1340 Woldemar de Wrangel.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Koknese stiftifoogt · Näe rohkem »
Kroon (institutsioon)
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Krustpils · Näe rohkem »
Krustpilsi piiskopilinnus
Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kulna piiskopilinnus
Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Lään · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leonid Arbusow
Leonid Arbusowi nime all on tuntud kaks baltisaksa ajaloolast.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Leonid Arbusow · Näe rohkem »
Lielvārde piiskopilinnus
Piiskopilinnuse varemed aastal 2011 Lielvārde piiskopilinnus (endine nimi Schloß Lennewarden või castrum Lennewarde) oli Riia piiskopkonna linnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Lielvārde piiskopilinnus · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Madona piirkond
Madona piirkond on 1.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Madona piirkond · Näe rohkem »
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Mengden · Näe rohkem »
Michael Hildebrand
Michael Hildebrand (15. juuli 1433 Tallinn – 6. veebruar 1509 Rauna) oli Riia peapiiskop aastatel 1484–1509.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Michael Hildebrand · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Svētupe
Svētupe (juuni 2008) Svētupe ('Pühajõgi') on jõgi Lätis Limbaži piirkonnas.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Svētupe · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Tālava · Näe rohkem »
Toce mõis
Toce mõis (saksa keeles Tootzen, läti keeles Toces muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Toce mõis · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Viļaka piiskopilinnus
Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Viļaka piiskopilinnus · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 12. sajand · Näe rohkem »
1271
1271.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1271 · Näe rohkem »
1272
1272.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1272 · Näe rohkem »
1274
1274.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1274 · Näe rohkem »
1275
1275.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1275 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »
1375
1375.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1375 · Näe rohkem »
1432
1432.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1432 · Näe rohkem »
1457
1457.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1457 · Näe rohkem »
1503
1503.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1503 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1568
1568.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1568 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1575 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1596 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1613 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1641 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1679 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1703 · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1738 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1782 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1786 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1905 · Näe rohkem »
1905. aasta revolutsioon
Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.
Uus!!: Ļaudona piiskopilinnus ja 1905. aasta revolutsioon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Laudona piiskopilinnus, Ļaudona linnus.
