Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aksi, Alžeeria, Ameerika Ühendriigid, Štokmani gaasimaardla, Elektrienergia, Fossiilkütus, Gaas, Gaasitööstus, Gazprom, Hapnik, Heitgaas, Holland, Ihasalu laht, Indoneesia, Iraan, Jamali Neenetsi autonoomne ringkond, Kaevandusgaas, Kanada, Kütus, Keemiatööstus, Keri, Kihnu, Kildagaas, Klaas, Koipsi, Maakoor, Märgala, Metaan, Mootorsõiduk, Moreen, Nafta, Nafta- ja gaasimaardla, Nafta- ja maagaasitööstus, Norra, Orgaaniline aine, Orgaanilised ühendid, Põlemissoojus, Plastid, Pliit, Prangli, Prügila, Rammu, Süsivesinikud, Segu, Soojusenergia, Suurbritannia, Teras, Territoorium, Usbekistan, Väetis, ..., Värv, Venemaa. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aksi
Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi) on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks.
Uus!!: Maagaas ja Aksi · Näe rohkem »
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Uus!!: Maagaas ja Alžeeria · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Maagaas ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Štokmani gaasimaardla
Štokmani maardla asukoht Štokmani gaasimaardla (vene keeles Штокмановское месторождение) on Barentsi meres 600 kilomeetrit Koola poolsaarest põhja pool asuv gaasileiukoht, mille Venemaa lootis esialgu tarvitusele võtta 2013.–2015.
Uus!!: Maagaas ja Štokmani gaasimaardla · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Maagaas ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Maagaas ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Maagaas ja Gaas · Näe rohkem »
Gaasitööstus
Maagaasihoidla Rumeenias Gaasitööstus on tööstusharu, kütusetööstuse allharu, mis tegeleb maagaasi leiukohtade otsimise, uurimise ja ekspluatatsiooniga, tarbijatele maagaasi edastamisega gaasijuhtmete kaudu, kunstliku gaasi tootmisega kivisöest ja põlevkivist, gaasi ümbertöötamise ning kasutamisega tööstuse erinevates harudes ja olmes.
Uus!!: Maagaas ja Gaasitööstus · Näe rohkem »
Gazprom
Gazprom (vene keeles: Газпром) on Venemaa riiklik maagaasi kaevandamis-, töötlus- ja tarneettevõte.
Uus!!: Maagaas ja Gazprom · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Maagaas ja Hapnik · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Maagaas ja Heitgaas · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Maagaas ja Holland · Näe rohkem »
Ihasalu laht
Ihasalu laht on merelaht Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Maagaas ja Ihasalu laht · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Maagaas ja Indoneesia · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Maagaas ja Iraan · Näe rohkem »
Jamali Neenetsi autonoomne ringkond
Jamali Neenetsi autonoomne ringkond (Jamal) on 1.
Uus!!: Maagaas ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Kaevandusgaas
Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates.
Uus!!: Maagaas ja Kaevandusgaas · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Maagaas ja Kanada · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Maagaas ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Maagaas ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Keri
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Uus!!: Maagaas ja Keri · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Maagaas ja Kihnu · Näe rohkem »
Kildagaas
Kildagaasi puurtorn USA-s Pennsylvania osariigis EIA 2011. aastal avaldatud uuringu järgi. Halliga märgitud riigid jäid vaatluse alt välja Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas.
Uus!!: Maagaas ja Kildagaas · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Maagaas ja Klaas · Näe rohkem »
Koipsi
Koipsi (ka Koipse) on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Uus!!: Maagaas ja Koipsi · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maagaas ja Maakoor · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Maagaas ja Märgala · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Maagaas ja Metaan · Näe rohkem »
Mootorsõiduk
Mootorsõiduk on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks.
Uus!!: Maagaas ja Mootorsõiduk · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Maagaas ja Moreen · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Maagaas ja Nafta · Näe rohkem »
Nafta- ja gaasimaardla
Nafta- ja gaasimaardla on maa-alune litoloogiline moodustis, millel on vedeliku hoidmiseks ja edasiandmiseks piisav poorsus ja läbilaskvus.
Uus!!: Maagaas ja Nafta- ja gaasimaardla · Näe rohkem »
Nafta- ja maagaasitööstus
Nafta- ja maagaasitööstus, (ka nafta- ja gaasitööstus) hõlmab nafta- ja gaasiuurimist, tootmist, rafineerimist, transportimist (sageli naftatankerite ja torustike kaudu) ning turustamist.
Uus!!: Maagaas ja Nafta- ja maagaasitööstus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Maagaas ja Norra · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Maagaas ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Maagaas ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Uus!!: Maagaas ja Põlemissoojus · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Maagaas ja Plastid · Näe rohkem »
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Uus!!: Maagaas ja Pliit · Näe rohkem »
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Uus!!: Maagaas ja Prangli · Näe rohkem »
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Uus!!: Maagaas ja Prügila · Näe rohkem »
Rammu
Rammu on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Uus!!: Maagaas ja Rammu · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Maagaas ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Maagaas ja Segu · Näe rohkem »
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Uus!!: Maagaas ja Soojusenergia · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Maagaas ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Maagaas ja Teras · Näe rohkem »
Territoorium
Territoorium on piiritletud maa-ala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.
Uus!!: Maagaas ja Territoorium · Näe rohkem »
Usbekistan
Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Maagaas ja Usbekistan · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Maagaas ja Väetis · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Maagaas ja Värv · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Maagaas ja Venemaa · Näe rohkem »
