Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Aacheni toomkirik, Armeenia, Augustinus, Barokk, Basiilika, Ehitusplastika, Einhard, Gooti kunst, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Hollandi keel, Kapiitel, Kapiteel, Katoliku kirik, Kääbusgalerii, Kirik (pühakoda), Kooriruum, Koorivõre, Krüpt, Lapidaarium, Maastricht, Misjonär, Palverännak, Palverännukoht, Piiskop, Pikihoone, Prantsuse revolutsioon, Raiddekoor, Reliikvia, Restaureerimine, Romaani kunst, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik, Servatius Tongerenist, Skulptuur, Tongereni ringkond, Transept, Vitraaž, 11. sajand, 12. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 570. aastad, 7. sajand.
Aacheni toomkirik
Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Armeenia · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Augustinus · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Barokk · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Basiilika · Näe rohkem »
Ehitusplastika
Ehitusplastika on arhitektuuris ehitisega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, enamasti on see funktsionaalselt puhtdekoratiivne (ehisviil, ehisvaas), kuid võib olla ka konstruktsiooniline (atlant, karüatiid).
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Ehitusplastika · Näe rohkem »
Einhard
Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Einhard · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Kapiitel
Kapiitel oli orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Kapiitel · Näe rohkem »
Kapiteel
Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse lootoskapiteel. 2 – Egiptuse Hathori kapiteel. 3 – Pärsia kapiteel. 4 – India konsoolkapiteel. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi kapiteel. 13, 14 – romaani kapiteelid. 15, 16 – gooti kapiteelid. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast "Larousse universel en 2 volumes: nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1" Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis Baroksed kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis Kapiteel Yarkandi mošees Kapiteel (ladina keeles capitelium 'peake' sõnast caput 'pea') on samba, piilari või pilastri ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes orderites paikneb samba tüvese ja talastiku vahel.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Kapiteel · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kääbusgalerii
Müüritisest eenduv käik sammasarkaadiga ehk kääbusgalerii Kääbusgalerii motiiv uusromaani stiilis ehitisel: Gare Windsor (1889) Montrealis Kääbusgalerii on madal, müüritisest eenduv käik sammastele toetuva arkaadiga.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Kääbusgalerii · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Kooriruum · Näe rohkem »
Koorivõre
Koorivõre ehk koorivahevõre (ladina keeles cancelli) on kiriku koori pikihoonest eraldav ažuurne või avadega konstruktsioon.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Koorivõre · Näe rohkem »
Krüpt
Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Krüpt · Näe rohkem »
Lapidaarium
Lapidaarium on raidkivide kogu (ladinakeelsest sõnast lapis 'kivi), mis sisaldab raiddekooriga ehituskive ja -detaile ja kivist skulptuure, reljeefe, epitaafe, hauaplaate, sarkofaage jm ning nende fragmente.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Lapidaarium · Näe rohkem »
Maastricht
Maastricht on linn Hollandi kaguosas, Limburgi provintsi halduskeskus, üks Hollandi vanemaid linnu.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Maastricht · Näe rohkem »
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Misjonär · Näe rohkem »
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Palverännak · Näe rohkem »
Palverännukoht
Palverännukoht on geograafiline punkt, mida usklikud palverännaku käigus külastavad.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Palverännukoht · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Piiskop · Näe rohkem »
Pikihoone
Pikihoone asukoht kiriku põhiplaanil romaani kiriku pikihoone kesklöövi kooriruumi suunas Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Pikihoone · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Raiddekoor
Raiddekoori detail Karja kiriku lääneportaalilt Raiddekoor on skulptuuri liik, taieste valmistamine kõvast materjalist nikerdamise või raiumise teel.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Raiddekoor · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Reliikvia · Näe rohkem »
Restaureerimine
Biidermeieri stiilis tooli restaureerimine. 2005. aasta. Restaureerimine ehk ennistamine on ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või väljanägemise taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi ja täiendades algseid kuid kahjustatud või muudetud osi.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Restaureerimine · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Saksamaa · Näe rohkem »
Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik
Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik on romaani perioodist pärinev kahekorruseline kirik (Doppelkirche) Schwarzrheindorfis, Bonni põhjapoolses linnalähipiirkonnas Beueli linnaosa keskusest põhja pool.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Schwarzrheindorfi Maarja ja Clemensi kirik · Näe rohkem »
Servatius Tongerenist
Servatius Tongerenist (sündinud võib-olla 4. sajandi alguses Armeenias, surnud 13. mail 384 Maastrichtis) ehk Servatius oli misjonär ja Tongereni piiskop, keda austatakse pühakuna.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Servatius Tongerenist · Näe rohkem »
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Skulptuur · Näe rohkem »
Tongereni ringkond
Tongeren on üks kolmest haldusringkonnast Belgias Limburgi provintsis.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Tongereni ringkond · Näe rohkem »
Transept
Transepti asukoht kiriku põhiplaanil Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone, ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Transept · Näe rohkem »
Vitraaž
Tallinna Toomkiriku aknavitraaž (2014) Vitraaž (prantsuse keeles vitrage.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja Vitraaž · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 12. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 18. sajand · Näe rohkem »
570. aastad
570.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 570. aastad · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Maastrichti Püha Servatiuse basiilika ja 7. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Maastrichti Püha Servatiuse kirik, Sint Servatiuse basiilika.
