Kiiremini kui brauser!
167 suhted: Aadria meri, Abiootilised tegurid, Aineringe, Alumiinium, Aluspõhi, Arhaikum, Ariidne kliima, Astang, Atlandi ookean, Avamus, Öland, Õhurõhk, Balti jääpaisjärv, Balti klint, Balti sünekliis, Bandaiit, Barüüt, Barhaan, Baromeeter, Barr, Basaldikiht, Basalt, Basaniit, Batüaal, Batümeetria, Batümeetriline kaart, Batoliit, Bütauniit, Beauforti skaala, Bentaal, Bentoniit, Bentos, Berüll, Berüllium, Bifurkatsioon, Billabong, Billingeni katastroof, Billingeni lade, Billingeni mägi, Biogeenne kivim, Biogeensed setted, Biogeograafia, Biogeokeemia, Bioherm, Bioklimatoloogia, Biomass, Bioom, Biosfäär, Biostratigraafia, Biostroom, ..., Biotiit, Biotoop, Bioturbatsioon, Bjeff, Boksiit, Bondi sündmused, Boniniit, Boniteet, Boor, Boora, Booraks (mineraal), Boweni skeem, Brahhiosaurus, Bretša, Briis, Budinaaž, Burromeeter, Burtnieki lade, Dinosaurused, Ediacara, Elu, Elusloodus, Elustik, Eluta loodus, Feldšpatoidid, Fennoskandia kilp, Geofüüsika, Geograafia, Geokeemia, Heksagonaalne süngoonia, Ilmaelement, Intrusioon, Jääjärv, Kambrium, Katabaatiline tuul, Käsijalgsed, Keemiline element, Kemogeensed setted, Kiht (geoloogia), Kilt, Kivim, Kivisüsi, Kivistis, Klaasjas struktuur, Kliima, Kliimavööde, Korallrahu, Kristalliseerumine, Laadoga, Laam, Läänemeri, Lõhenevus, Litoloogia, Lubjakivi, Luide, Maa, Maailmameri, Maak, Maakoor, Maardla, Maateadus, Magevesi, Magma, Mass, Mäestik, Meri, Meteoroloogia, Mineraal, Monokliinne süngoonia, Muld, Murenemine, Negatiivne pinnavorm, Organism, Orogenees, Parasvööde, Põhja-Euroopa, Peeneteraline struktuur, Pindala, Plagioklass, Planeet, Poola, Proterosoikum, Purskekivim, Rajoonimine, Rand, Rauamaak, Rombiline süngoonia, Saksamaa, Savimineraalid, Sümmeetria, Sünekliis, Seismilised lained, Selgrootud, Sete, Setend, Settekivim, Stratigraafia, Subduktsioon, Taimkate, Teadusharu, Tefra, Temperatuur, Tetragonaalne süngoonia, Trikliinne süngoonia, Tsement (geoloogia), Tuul, Uurak, Vasemaak, Välisskelett, Veekogu, Vesiehitis, Vetikad, Vilgud, Vooluveekogu, Vulkaaniline kivim, Wadati-Benioffi vöönd, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (117 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Aadria meri · Näe rohkem »
Abiootilised tegurid
Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Abiootilised tegurid · Näe rohkem »
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Aineringe · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Arhaikum · Näe rohkem »
Ariidne kliima
Ariidse kliimaga alad on märgitud kollase värvusega Ariidne kliima (ladina aridus 'kuiv') on kuiv kliima kõrgete õhutemperatuuridega, millele on iseloomulikud suured õhutemperatuuri kõikumised ja väga väike sademete hulk (100–150 mm aastas) või sademete puudumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Ariidne kliima · Näe rohkem »
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Astang · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Avamus · Näe rohkem »
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Öland · Näe rohkem »
Õhurõhk
Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Õhurõhk · Näe rohkem »
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Balti klint · Näe rohkem »
Balti sünekliis
Balti sünekliis on Ida-Euroopa kraatoni lääneossa jääv suur aluskorravagumus ehk sünekliis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Balti sünekliis · Näe rohkem »
Bandaiit
Bandaiit on vulkaaniline kivim, mis kuulub basaltsete kivimite hulka.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bandaiit · Näe rohkem »
Barüüt
dolomiidil Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Barüüt · Näe rohkem »
Barhaan
Barhaanid ehk kaarluited Liibüas Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Barhaan · Näe rohkem »
Baromeeter
Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi Aneroidbaromeeter Baromeeter ehk õhurõhumõõtur on instrument, millega mõõdetakse õhurõhku.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Baromeeter · Näe rohkem »
Barr
Barr ehk baar ehk joom on rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Barr · Näe rohkem »
Basaldikiht
Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Basaldikiht · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Basalt · Näe rohkem »
Basaniit
Basaniit on aluseline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Basaniit · Näe rohkem »
Batüaal
Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Batüaal · Näe rohkem »
Batümeetria
Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Batümeetria · Näe rohkem »
Batümeetriline kaart
Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Batümeetriline kaart · Näe rohkem »
Batoliit
Batoliit on suuremõõtmeline põikintrusioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Batoliit · Näe rohkem »
Bütauniit
Bütauniit Bütauniit on plagioklasside hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bütauniit · Näe rohkem »
Beauforti skaala
12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel Beauforti (loe: bofoori) skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Beauforti skaala · Näe rohkem »
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bentaal · Näe rohkem »
Bentoniit
Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bentoniit · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bentos · Näe rohkem »
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Berüll · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Berüllium · Näe rohkem »
Bifurkatsioon
Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bifurkatsioon · Näe rohkem »
Billabong
Billabong Austraalia Põhjaterritooriumil Billabong (viradjuri keeles 'surnud jõgi') on jõesängist eraldunud seisuveekogu, jõelooge või kaarjas pisijärv Austraalias.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Billabong · Näe rohkem »
Billingeni katastroof
thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Billingeni katastroof · Näe rohkem »
Billingeni lade
Billingeni lade on nime saanud Billingeni mäe järgi Rootsis Billingeni lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Billingeni lade · Näe rohkem »
Billingeni mägi
thumb Billingeni mägi on lavamägi Rootsi Västergötlandis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Billingeni mägi · Näe rohkem »
Biogeenne kivim
Biogeenne kivim on settekivim, mis on osaliselt või täielikult moodustunud organismide elutegevuse tulemusel tekkinud materjalist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biogeenne kivim · Näe rohkem »
Biogeensed setted
Biogeensed setted on organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud mineraalidest või orgaanilistest jäänustest koosnevad setted.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biogeensed setted · Näe rohkem »
Biogeograafia
Saared on biogeograafia jaoks parimad uurimisobjektid Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biogeograafia · Näe rohkem »
Biogeokeemia
Biogeokeemia on bioloogia ja geokeemia piiriteadus, mis käsitleb elusaine ja selle muundumissaaduste ning Maa mineraalosa vahelisi suhteid ja mõjutusi; mõned peavad seda ka geokeemia haruks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biogeokeemia · Näe rohkem »
Bioherm
Bioherm on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bioherm · Näe rohkem »
Bioklimatoloogia
Bioklimatoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib kliima mõju elusorganismidele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bioklimatoloogia · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biomass · Näe rohkem »
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bioom · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biosfäär · Näe rohkem »
Biostratigraafia
Biostratigraafia on stratigraafia haru, mis keskendub geoloogiliste kihtide (kihi) stratigraafilise korrelatsiooni ja liigestumise uurimisele, kasutades selleks neis kihtides (kihis) leiduvaid fossiile.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biostratigraafia · Näe rohkem »
Biostroom
Biostroom on kivimis leiduv kiht lamedatest kivimikehadest, mis koosnevad põhiliselt kinnitunud organismide (peamiselt korallide) kivististest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biostroom · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biotiit · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Biotoop · Näe rohkem »
Bioturbatsioon
Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bioturbatsioon · Näe rohkem »
Bjeff
Bjeff on veekogu (enamasti jõe) osa, mis külgneb vesiehitisega (paisuga või lüüsiga).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bjeff · Näe rohkem »
Boksiit
Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boksiit · Näe rohkem »
Bondi sündmused
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bondi sündmused · Näe rohkem »
Boniniit
Boniniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boniniit · Näe rohkem »
Boniteet
Boniteet (ladina bonitās 'headus') ehk kasvukohaheadus ehk kõlviku väärtus on mulla (mulla boniteet), maa (maa boniteet) või metsa (metsa boniteet) suhteline väärtus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boniteet · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boor · Näe rohkem »
Boora
Boora (Horvaadi keeles: bura, Sloveeni keeles: burja, Bulgaaria keeles: буран, Türgi keeles: poyraz) on külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boora · Näe rohkem »
Booraks (mineraal)
Booraks Booraks on mineraal, mis keemiliselt kujutab endast kristalset booraksit (naatriumtetraboraat-10-vesi; Na2 · 8 H2O).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Booraks (mineraal) · Näe rohkem »
Boweni skeem
Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Boweni skeem · Näe rohkem »
Brahhiosaurus
Brahhiosaurus (Brachiosaurus altithorax) on Hilis-Juuras Põhja-Ameerikas elanud dinosaurus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Brahhiosaurus · Näe rohkem »
Bretša
epidoodist Ristna neemel (Harjumaa) Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Bretša · Näe rohkem »
Briis
Briis ehk vinu on iseloomulik suurte veekogude rannikualadele, kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda lausa kaks korda jahedamaks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Briis · Näe rohkem »
Budinaaž
Budinaaž on venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Budinaaž · Näe rohkem »
Burromeeter
Meteoroloog Ain Kallis selgitamas Tõravere ilmajaama burromeetri tööpõhimõtet Burromeeter (. Vallo Nuust, Tartu Postimees, 21. märts 2002.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Burromeeter · Näe rohkem »
Burtnieki lade
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Burtnieki lade · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Dinosaurused · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Ediacara · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Elu · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Elusloodus · Näe rohkem »
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Elustik · Näe rohkem »
Eluta loodus
Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Eluta loodus · Näe rohkem »
Feldšpatoidid
Fonoliit on feldšpatoide sisaldav vulkaaniline kivim Feldšpatoide sisaldavad kivimid hõivavad QAPF-diagrammi alumise kolmnurkdiagrammi Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Feldšpatoidid · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Geograafia · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Geokeemia · Näe rohkem »
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Ilmaelement
Ilmaelemente vaadeldakse ilmajaamades. Vilsandi meteoroloogiajaam Ilmaelement ehk meteoroloogiline element ehk ilmanäitaja ehk meteonäitaja on näitaja, millega iseloomustatakse ilma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Ilmaelement · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Intrusioon · Näe rohkem »
Jääjärv
Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Jääjärv · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kambrium · Näe rohkem »
Katabaatiline tuul
Katabaatilise tuule teke Katabaatiline tuul on puhanguline külm tuul, mis puhub aeg-ajalt mägedest piki nõlva alla tasandiku poole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Katabaatiline tuul · Näe rohkem »
Käsijalgsed
Käsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Käsijalgsed · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kemogeensed setted
Kemogeensed setted ehk keemilised setted (ka pegnitogeensed setted, tõenäoliselt tuleneb kr pēgnymi 'löön; tarretan, kristalliseerin' + gignomai 'sünnin, tekin') on setted, mis on tekkinud lahusest või suspensioonist keemiliselt välja sadestunud ainest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kemogeensed setted · Näe rohkem »
Kiht (geoloogia)
Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kiht (geoloogia) · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kilt · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kivistis · Näe rohkem »
Klaasjas struktuur
Tuntud klaasja struktuuriga kivim on obsidiaan Klaasjas struktuur (inglise glassy texture) on teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest (vulkaanilisest klaasist).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Klaasjas struktuur · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kliima · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Korallrahu · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Laadoga · Näe rohkem »
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Laam · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Litoloogia
Litoloogia ehk settekivimiteadus (inglise lithology) on peamiselt settekivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Litoloogia · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Luide · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maa · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maak · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maakoor · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maardla · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Maateadus · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Magevesi · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Magma · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Mass · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Mäestik · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Meri · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Mineraal · Näe rohkem »
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Muld · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Murenemine · Näe rohkem »
Negatiivne pinnavorm
Negatiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Negatiivne pinnavorm · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Organism · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Orogenees · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Parasvööde · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Peeneteraline struktuur
Peeneteralise struktuuriga kloriitkilt Peeneteralise struktuuriga Gauja lademe liivakivi Peeneteraline struktuur (inglise fine-grained texture) on kivimi makrokristalliline struktuur, mis tähendab kivimi koosnemist kristalliteradest suurusega alla ühe millimeetri.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Peeneteraline struktuur · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Pindala · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Plagioklass · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Planeet · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Poola · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Purskekivim
Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Purskekivim · Näe rohkem »
Rajoonimine
Rajoonimine ehk rajoneerimine on rajoonideks jaotamine või rajoonide järgi ära määramine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Rajoonimine · Näe rohkem »
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Rand · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Rauamaak · Näe rohkem »
Rombiline süngoonia
Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Rombiline süngoonia · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Saksamaa · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Sünekliis
Sünekliis on suure ulatusega nõgus platvormse aluskorra struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Sünekliis · Näe rohkem »
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Seismilised lained · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Selgrootud · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Sete · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Setend · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Settekivim · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Taimkate · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Tefra · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tetragonaalne süngoonia
Tetragonaalne süngoonia (inglise tetragonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm üksteise suhtes ristuvat telge.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Tetragonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Trikliinne süngoonia
Trikliinne süngoonia (inglise triclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on erineva pikkusega kristallograafilised teljed ning nendevahelised ebavõrdsed nurgad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Trikliinne süngoonia · Näe rohkem »
Tsement (geoloogia)
Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Tsement (geoloogia) · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Tuul · Näe rohkem »
Uurak
Uurak Uurak Uurak ehk balka on U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Uurak · Näe rohkem »
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vasemaak · Näe rohkem »
Välisskelett
Tsikaadi välisskelett Välisskelett ehk eksoskelett on lülijalgsete, limuste jt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Välisskelett · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesiehitis
Ust-Ilimi hüdroelektrijaama tamm Vesiehitis ehk hüdrotehniline ehitis on rajatis, mis võimaldab kasutada mingi pinnaveekogu (järve, jõe, mere jne) ja põhjavett, samuti liigituvad siia ehitised, mis kaitsevad mingit ala või muud vee negatiivse mõju (näiteks purustava toime) eest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vesiehitis · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vetikad · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vilgud · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »
Wadati-Benioffi vöönd
Kuriili saartel Wadati-Benioffi vöönd ehk Benioffi-Wadati vöönd ehk Benioffi vöönd ehk Benioffi seismiline vöönd on tasane seismiline vöönd, mis vastab sukelduvale laamaservale subduktsioonivööndis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Wadati-Benioffi vöönd · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (B) ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
