Kiiremini kui brauser!
243 suhted: Aastaajad, Aleuriit, Aluseline kivim, Druus, Epitsenter, Gaas, Geoloogiline struktuur, Geomagnetiline torm, Geosfäär, Hüpotsenter, Impaktstruktuur, Kaevandamine, Kaltsiumkarbonaat, Keemia, Kivim, Kivimkeha, Kosmos, Kristallivõre, Lähtekivim (petroloogia), Lõhe (geoloogia), Litosfäär, Liustik, Maa, Maa kuju, Maa magnetpoolus, Maa magnetväli, Maa süsteemi teadus, Maa tuum, Maabriis, Maagaas, Maailmameri, Maak, Maakitsus, Maakmineraal, Maakoor, Maalihe, Maaparandus, Maapõu, Maapind, Maar, Maardla, Maarjas, Maasäär, Maastik, Maastikuallprovints, Maastikuökoloogia, Maastikuüksus, Maastikupaikkond, Maastikuprovints, Maastikurajoon, ..., Maastikusfäär, Maastikuteadus, Maastikuvaldkond, Maateadus, Maavara, Maavarade geoloogia, Maaväline elu, Maavärin, Maavärina magnituud, Maavesi, Maavoole, Madal, Madalik, Madalsoo, Madalvesi, Magevesi, Magma, Magmakamber, Magmakeha, Magneesium, Magnetiit, Magnetiline deklinatsioon, Magnetiline inklinatsioon, Magnetomeeter, Magnetpoolus, Magnetresonantstomograafia, Maismaa, Malahhiit, Mammut, Mandelkivitekstuur, Mandri tuum, Mandrijalam, Mandrijää, Mandrilava, Mandriline kliima, Mandriline maakoor, Mandriline paraskliima, Mandriline riftivöönd, Mandriliustik, Mandrinõlv, Mandrite triiv, Mangroov, Manner, Manner (geoloogia), Markasiit, Marmor, Marsi kliima, Marsi laavatunnelid, Massibilanss, Mastodonid, Mastogloiameri, Maunderi miinimum, Mäeahelik, Mäeeraldis, Mäekristall, Mäekuru, Mäemassiiv, Mäendus, Mäestik, Mäetipp, Mägijõgi, Mägismaa, Märe, Märgala, Müüameri, Müloniit, Mõõdukas tuul, Mõhn, Meander, Mega-aasta, Mercalli skaala, Merebriis, Merefüüsika, Meregeoloogia, Merejää, Merekeemia, Mereline kliima, Mereline paraskliima, Meresete, Merevaik, Merevesi, Mergel, Meri, Meridiaan, Meromiktiline veekogu, Mesoarhaikum, Mesopaus, Mesoproterosoikum, Mesosfäär, Mesosoikum, Metaan, Metabasiit, Metakivim, Metasomatoos, Meteoor, Meteoorkeha, Meteoorne vesi, Meteoriidikraatri vall, Meteoriit, Meteoriitika, Meteoroloogia, Meteoroloogiainstrumendid, Mets, Metsatustumine, Miarooliline tekstuur, Migmatiit, Mikrofossiil, Mikrokliima, Mikropaleontoloogia, Milankovići tsüklid, Mineraal, Mineraalmuld, Mineraalvesi, Mineraliseerumine, Mineraloid, Mineraloogia, Miotseen, Miraaž, Mistraal, Mohorovičići eralduspind, Mohsi astmik, Moldorg, Mondhaldeiit, Monogeneetiline vulkaan, Monokliinne süngoonia, Monoklinaal, Monokristall, Monoliit, Monomineraalne kivim, Moondefaatsies, Moondekivim, Moone (geoloogia), Moreen, Moreenküngas, Muda, Mudavool, Mudavulkaan, Mugeariit, Muld, Mull (mullateadus), Mulla klassifikatsioon, Mullageograafia, Mullahingamine, Mullahorisont, Mullaniiskus, Mullastik, Mullastruktuur, Mullatüüp, Mullateadus, Mullateke, Mullatekketegur, Mullavesi, Murd, Murdumisnäitaja, Murend, Murenemine, Murenemiskoorik, Murrang, Murrutus, Murrutuskulbas, Murrutuslava, Muskoviit, Mussoon, Mussoonkliima, Mussoonparaskliima, Must tossutaja, Mustmuld, Neem, Orgaaniline aine, Orogenees, Padur, Promill, Rõhk, Savi, Savimineraalid, Süsivesinikud, Süvakivim, Segu, Sekundaarne mineraal, Sete, Settekivim, Soolsus, Tardkivim, Teadusharu, Temperatuur, Tsüklon, Tuul, Vahevöö, Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala, Vedelik, Vesi, Vesiikul, Vulkaan. Laienda indeks (193 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Aleuriit · Näe rohkem »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Aluseline kivim · Näe rohkem »
Druus
Mäekristalli druus Poolast. Eesti Loodusmuuseumi kogu Druusid on mineraalsed agregaadid, mis tekivad, kui tühikute seinad kattuvad hästi väljakujunenud kristallidega, mis on suvaliselt orienteeritud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Druus · Näe rohkem »
Epitsenter
Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Epitsenter · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Gaas · Näe rohkem »
Geoloogiline struktuur
Geoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Geoloogiline struktuur · Näe rohkem »
Geomagnetiline torm
Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Geomagnetiline torm · Näe rohkem »
Geosfäär
"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Geosfäär · Näe rohkem »
Hüpotsenter
Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Hüpotsenter · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kaevandamine · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Keemia · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimkeha
Kivimkeha on geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kivimkeha · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kosmos · Näe rohkem »
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Kristallivõre · Näe rohkem »
Lähtekivim (petroloogia)
Moondekivimi lähtekivim on kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Lähtekivim (petroloogia) · Näe rohkem »
Lõhe (geoloogia)
Lõheline Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi Osmussaare looderannas Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Lõhe (geoloogia) · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Litosfäär · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Liustik · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa · Näe rohkem »
Maa kuju
sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa kuju · Näe rohkem »
Maa magnetpoolus
Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad Maa magnetvälja jõujooned.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa magnetpoolus · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa süsteemi teadus
Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa süsteemi teadus · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maa tuum · Näe rohkem »
Maabriis
Merebriis ja maabriis Maabriis ehk ööbriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maabriis · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maagaas · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maak · Näe rohkem »
Maakitsus
Panama maakitsus ühendab Põhja- ja Lõuna-Ameerikat Maakitsus, soomepäraselt ka kannas, on kitsas maismaariba, mis ühendab kahte suurt maismaa osa ja mida ümbritseb kahest küljest vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maakitsus · Näe rohkem »
Maakmineraal
Maakmineraal magnetiit dioriidis Maakmineraal on mineraal, mis moodustab kasuliku osa maagist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maakmineraal · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maakoor · Näe rohkem »
Maalihe
Arvutisimulatsioon USA-s California osariigis 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakulehttps://www.delfi.ee/artikkel/74975133/delfi-fotod-geoloog-toomemael-toimunud-maalihkest-varingu-taga-oli-halb-planeerimine-varisemisi-voib-seal-jalle-ette-tulla? "DELFI FOTOD: Geoloog Toomemäel toimunud maalihkest: varingu taga oli halb planeerimine, varisemisi võib seal jälle ette tulla" Delfi, 04.07.2016 Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maalihe · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maaparandus · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maapõu · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maapind · Näe rohkem »
Maar
Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maar · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maardla · Näe rohkem »
Maarjas
Sõna "maarjas" võib tähendada.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maarjas · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maasäär · Näe rohkem »
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastik · Näe rohkem »
Maastikuallprovints
Maastikuallprovints on maastikuüksus, mis hõlmab ühtlase pinnamoega maastikuprovintsi osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuallprovints · Näe rohkem »
Maastikuökoloogia
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuökoloogia · Näe rohkem »
Maastikuüksus
Maastikuüksus on territoorium, kus on loodustingimused ühtlased või sarnased.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuüksus · Näe rohkem »
Maastikupaikkond
Maastikupaikkond ehk paigastik on maastikuüksus, mis hõlmab maastikurajooni osa ühtlaste loodustingimuste ja ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistiku (küngastikku, orustikku, ulatuslikumal tasandikku).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikupaikkond · Näe rohkem »
Maastikuprovints
Maastikuprovints on maastikuüksus, mis hõlmab geoloogiliselt ühtlast loodusalavööndi osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuprovints · Näe rohkem »
Maastikurajoon
Maastikurajoon ehk loodusgeograafiline rajoon on maastikuvaldkonna osa, mis tavaliselt hõlmab üht pinnavormi (näiteks madalik, kõrgustik, lavamaa) või loodusobjekti (näiteks saar).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikurajoon · Näe rohkem »
Maastikusfäär
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikusfäär · Näe rohkem »
Maastikuteadus
Maastikuteadus on ühtaegu inimgeograafia ja loodusgeograafia haru, mis käsitleb maastikke kui looduskomplekse (maastikusfääri koostisosi), uurib nende ehitust, teket, arenemist, paiknemise seaduspärasusi, liigitust ja muutumist inimtegevuse tagajärjel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuteadus · Näe rohkem »
Maastikuvaldkond
Maastikuvaldkond on maastikuallprovintsi osa sarnase määravate looduslike tingimuste (pinnamood, geoloogiline ehitus ja protsessid, kliima, taimestik jne) ja kindlaksmääratud geograafilise asendiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maastikuvaldkond · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maateadus · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavara · Näe rohkem »
Maavarade geoloogia
Maavarade geoloogia on geoloogia rakendus, mis kasutab teiste geoloogiliste teadusharude (sedimentoloogia, petroloogia, struktuurigeoloogia, geokeemia, geofüüsika) teadmisi maavarade otsimisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavarade geoloogia · Näe rohkem »
Maaväline elu
Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maaväline elu · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavärin · Näe rohkem »
Maavärina magnituud
Klindijärsaku varing Eestis (15.03.2018 kl 00:10), mis tuvastati magnituudiga 0,9 seismilise sündmusena maavärinat magnituudiga 7 Magnituud on suurus, millega kirjeldatakse maavärina võimsust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavärina magnituud · Näe rohkem »
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavesi · Näe rohkem »
Maavoole
thumb Maavoole ehk solifluktsioon on veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maavoole · Näe rohkem »
Madal
Madal (kasutatakse ka sõna "madalik") on madala veega ala meres, järves või jões.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Madal · Näe rohkem »
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Madalik · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Madalsoo · Näe rohkem »
Madalvesi
Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Madalvesi · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magevesi · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magma · Näe rohkem »
Magmakamber
Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magmakamber · Näe rohkem »
Magmakeha
Magmakeha on maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magmakeha · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetiit · Näe rohkem »
Magnetiline deklinatsioon
Deklinatsioon ehk magnetiline deklinatsioon on horisontaalne nurk geograafilise ja magnetilise põhjasuuna vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetiline deklinatsioon · Näe rohkem »
Magnetiline inklinatsioon
Magnetiline inklinatsioon ehk inklinatsioon (lad inclinatio – kallutamine, kaldu) on Maa magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk, võib olla vahemikus +90 kuni –90 nurgakraadi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetiline inklinatsioon · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetpoolus
Magnetpoolus on magneetunud keha (magneti) pinna piirkond, kus magneetumuse normaalisihiline komponent on nullist erinev.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetpoolus · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maismaa · Näe rohkem »
Malahhiit
Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Malahhiit · Näe rohkem »
Mammut
Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mammut · Näe rohkem »
Mandelkivitekstuur
Andesiitne kivim mandelkivitekstuuriga, vesiikuleid täidab tseoliit. Pildi läbimõõt on umbes 8 cm Mandelkivitekstuur on kivimite tekstuur, mille korral tühikud (vesiikulid või kavernid) on täitunud mineraaliteradega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandelkivitekstuur · Näe rohkem »
Mandri tuum
Mandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandri tuum · Näe rohkem »
Mandrijalam
Mandrijalam on märgitud tähega "D" Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandrijalam · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandrilava · Näe rohkem »
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandriline kliima · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Mandriline paraskliima
Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa) Mandriline paraskliima ehk parasvöötme mandriline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite sisealades ja idarannikutel välja arvates mussoonkliimaga aladel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandriline paraskliima · Näe rohkem »
Mandriline riftivöönd
Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandriline riftivöönd · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Mandrinõlv
Mandrinõlv on märgitud tähega C Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandrinõlv · Näe rohkem »
Mandrite triiv
Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mandrite triiv · Näe rohkem »
Mangroov
Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mangroov · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Manner · Näe rohkem »
Manner (geoloogia)
kaart. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning mandrilavade all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Manner (geoloogia) · Näe rohkem »
Markasiit
Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Markasiit · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Marmor · Näe rohkem »
Marsi kliima
Marss Marsi kliima on planeedi Marss keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Marsi kliima · Näe rohkem »
Marsi laavatunnelid
Laavatunnel Maal, Hawaii saarel Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeedil Marss, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Marsi laavatunnelid · Näe rohkem »
Massibilanss
Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Massibilanss · Näe rohkem »
Mastodonid
Mastodonid ehk mastodondid on väljasurnud londiliste parafüleetiline takson, mis ei ole tänapäeva süstemaatikas käibel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mastodonid · Näe rohkem »
Mastogloiameri
Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal (umbes 8300–8200 a eKr) kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni (umbes 7000 a eKr).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mastogloiameri · Näe rohkem »
Maunderi miinimum
Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Maunderi miinimum · Näe rohkem »
Mäeahelik
Mäeahelik on pikk sirgjooneline või kaarjas reljeefi suurvorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäeahelik · Näe rohkem »
Mäeeraldis
Mäeeraldise piiri tähistus Welzow pruunsöekarjääris Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäeeraldis · Näe rohkem »
Mäekristall
Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäekristall · Näe rohkem »
Mäekuru
Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäekuru · Näe rohkem »
Mäemassiiv
Nanga Parbat asub samanimelises mäemassiivis Pakistanis Mäemassiiv on mäestiku enam-vähem isoleeritud osa, mille pikkus ja laius on sarnased (näiteks Mont Blanc Alpides ja Mogoltau Tian Shanis).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäemassiiv · Näe rohkem »
Mäendus
Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest ja uurimisest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäendus · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäestik · Näe rohkem »
Mäetipp
Džomolungma Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mäetipp · Näe rohkem »
Mägijõgi
Rhône'i ülemjooks Mägijõgi ehk mäestikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab mägedes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mägijõgi · Näe rohkem »
Mägismaa
Mägismaa on ebakorrapärase pinnamoega mägine ala, kus vahelduvad mäeahelikud, üksikud mäemassiivid, lavamaad, mägedevahelised ja sisemägised nõod.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mägismaa · Näe rohkem »
Märe
Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Märe · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Märgala · Näe rohkem »
Müüameri
Müüameri on mõnede uurijate käsitluses eristatud Läänemere hiliseim staadium, mis algas 16.–17.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Müüameri · Näe rohkem »
Müloniit
Müloniit on rõhumoondel tektoonilises rikkevööndis pulbristunud ja osaliselt ümberkristalliseerunud tihe ränirikas, vöölise või voolutekstuuriga ja kataklastilise ehitusega moondekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Müloniit · Näe rohkem »
Mõõdukas tuul
thumb Mõõdukas tuul on tuul, mille tugevus on 4 palli Beauforti skaala järgi ehk 4 bofoori.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mõõdukas tuul · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mõhn · Näe rohkem »
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meander · Näe rohkem »
Mega-aasta
Mega-aasta on ajavahemik üks miljon (106) aastat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mega-aasta · Näe rohkem »
Mercalli skaala
Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mercalli skaala · Näe rohkem »
Merebriis
Merebriis ehk päevabriis on päevane rannikutuul suunaga merelt rannale, mille tekitajaks on maapinna soojenemisega kaasnevad õhuvoolud üles ning jahedama õhumassi liikumine vee kohalt rannale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merebriis · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Meregeoloogia
Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meregeoloogia · Näe rohkem »
Merejää
Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merejää · Näe rohkem »
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merekeemia · Näe rohkem »
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mereline kliima · Näe rohkem »
Mereline paraskliima
Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mereline paraskliima · Näe rohkem »
Meresete
Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meresete · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merevaik · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Merevesi · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mergel · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meri · Näe rohkem »
Meridiaan
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meridiaan · Näe rohkem »
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »
Mesoarhaikum
Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mesoarhaikum · Näe rohkem »
Mesopaus
Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mesopaus · Näe rohkem »
Mesoproterosoikum
Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mesoproterosoikum · Näe rohkem »
Mesosfäär
Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mesosfäär · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Metaan · Näe rohkem »
Metabasiit
Metabasiit on moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Metabasiit · Näe rohkem »
Metakivim
Metakivim on moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Metakivim · Näe rohkem »
Metasomatoos
Metasomatoos on protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Metasomatoos · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoorne vesi
Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoorne vesi · Näe rohkem »
Meteoriidikraatri vall
Meteoriidikraatri vall on ümara kujuga positiivne pinnavorm, mis ümbritseb meteoriidikraatrit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoriidikraatri vall · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoriit · Näe rohkem »
Meteoriitika
Meteoriitika on teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoriitika · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Meteoroloogiainstrumendid
Ilmajaamades kasutatakse erinevaid meteoroloogilisi instrumente Meteoroloogiainstrumendid (ka meteoroloogilised instrumendid, meteoroloogilised mõõteriistad, meteoroloogilised seadmed) on riistad, millega määratakse meteoroloogiliste elementide väärtusi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Meteoroloogiainstrumendid · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mets · Näe rohkem »
Metsatustumine
Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Metsatustumine · Näe rohkem »
Miarooliline tekstuur
Miarooliline tekstuur, ka miaroliidiline tekstuur, on süvakivimi tekstuur, mida põhjustavad kivimis kristallisatsiooniproduktidega täitunud süvakivimis esinevad väikesed (Miaroolilise tekstuuri puhul kivimi tühikud (vesiikulid) ei ole siiski üleni täitunud sekundaarsete mineraalidega (sel juhul tekiks mandelkivitekstuur), vaid osaliselt, täpsemalt – vaid vesiikulite seinad kattuvad hilisemate hüdrotermaalsete protsesside käigus sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega, mis põhjustavadki vesiikulite seintele miaroolilise tekstuuri. Miarooliline tekstuur esineb näiteks graniitides, dioriitides ja gabrodes,, samuti granitoidse koostisega pegmatiitides. Miarooliline tekstuur on iseloomulik intrusiividele, mis omavad poore või õõnsusi. Väiksuse tõttu on miarooliline tekstuur sageli nähtav vaid mikroskoopi kasutades.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Miarooliline tekstuur · Näe rohkem »
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Migmatiit · Näe rohkem »
Mikrofossiil
Mikrofossiilid (umbes 1 mm) Mikrofossiilid ehk pisikivistised on mikroskoopilised fossiilid, mille uurimisega tegeleb paleontoloogia eriharu – mikropaleontoloogia.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mikrofossiil · Näe rohkem »
Mikrokliima
Mikrokliima on väikese maa-ala (põllu, künkanõlva, metsalagendiku) maapinnalähedase õhukihi kliima.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mikrokliima · Näe rohkem »
Mikropaleontoloogia
Mikrofossiilide hulka kuuluvate foraminifeeride kojad (umbes 1 mm) Mikropaleontoloogia on paleontoloogia haru, mille sisuks on mikrofossiilide ehk pisikivististe uurimine ja saadud teadmiste rakendamine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mikropaleontoloogia · Näe rohkem »
Milankovići tsüklid
Milankovići tsüklid on Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Milankovići tsüklid · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraalmuld
Mineraalmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, milles on ülekaalus mineraalained.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraalmuld · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Mineraliseerumine
Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraliseerumine · Näe rohkem »
Mineraloid
Mineraloid on vahel mineraaliks peetav aine, millel puudub kristallstruktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraloid · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Miotseen
Miotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Miotseen · Näe rohkem »
Miraaž
Ameerika Ühendriikides Utah' osariigis Miraaž ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Miraaž · Näe rohkem »
Mistraal
Korgitamm, mille kuju mõjutas mistraal Mistraal (prantsuse keeles mistral) on tugev ja külm loodetuul Prantsusmaal, mis puhub kevadel Sevennidelt Vahemere rannikule ja Rhône'i orgu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mistraal · Näe rohkem »
Mohorovičići eralduspind
Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mohorovičići eralduspind · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Moldorg
Moldorg on nõgusa põhjaga mollitaoline org, kus põhi läheb veerudeks üle sujuvalt, perved on eristatavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moldorg · Näe rohkem »
Mondhaldeiit
Mondhaldeiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mondhaldeiit · Näe rohkem »
Monogeneetiline vulkaan
Šlakikoonused on tüüpilised monogeneetilised vulkaanid Monogeneetiline vulkaan on vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monogeneetiline vulkaan · Näe rohkem »
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »
Monoklinaal
Monoklinaal ehk homoklinaal (inglise keeles monocline) on stratisfääris, eriti platvormide pealiskorras paljudes kohtades leiduv struktuurielement.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monoklinaal · Näe rohkem »
Monokristall
Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monokristall · Näe rohkem »
Monoliit
Augustuse mägi (Burringurrah), tõenäoliselt maailma suurim monoliit Monoliit (ladina keeles monolithus kreeka keelest μονόλιθος) on geoloogiline moodustis, mis kujutab endast tervet kivimitest koosnevat rahnu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monoliit · Näe rohkem »
Monomineraalne kivim
Monomineraalne kivim on ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Monomineraalne kivim · Näe rohkem »
Moondefaatsies
Moondefaatsies on temperatuuri- ning rõhuväli, kus moodustuvad vastavale faatsiesele iseloomulikud mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moondefaatsies · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moreen · Näe rohkem »
Moreenküngas
Moreenküngas on mandrijää sulamisel tekkinud moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Moreenküngas · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Muda · Näe rohkem »
Mudavool
Mudavool Teresópolises Mudavool (ka suspensioonivool) on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel tekkiv pinnase suhteliselt peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mudavool · Näe rohkem »
Mudavulkaan
''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mudavulkaan · Näe rohkem »
Mugeariit
Endine mugeariidist laavavool Suurbritannias Mugeariit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mugeariit · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Muld · Näe rohkem »
Mull (mullateadus)
Mull ehk pehme huumus on huumuse liik, mis tekib varise kiirel humifitseerumisel; kõdukiht on õhuke või puudub, huumushorisont on hästi eristatav.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mull (mullateadus) · Näe rohkem »
Mulla klassifikatsioon
Mullatüüpe Mulla klassifikatsioon on muldade süstemaatiline rühmitamine taksonoomilisteks üksusteks nende tekke, geneesi (arengu), protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, diagnostiliste horisontide ja omaduste järgi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mulla klassifikatsioon · Näe rohkem »
Mullageograafia
Maailma muldade kaart Vassili Dokutšajev – mullageograafia rajaja Mullageograafia on loodusgeograafia ja mullateaduse allharu, mis tegeleb maakera muldade levimise seaduspärasuse uurimisega mullageograafilise rajoneerimise eesmärgiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullageograafia · Näe rohkem »
Mullahingamine
Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullahingamine · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Mullaniiskus
Mullaniiskus (ka mulla niiskus; inglise soil humidity, moistness of (the) soil) on vee või veeauru hulk mulla massi- või mahuühikus (%, kg/kg, kg/m3).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullaniiskus · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullastik · Näe rohkem »
Mullastruktuur
Mulla struktuur näitab mulla tahkete osade asetust ja nende vahel asuvaid poore.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullastruktuur · Näe rohkem »
Mullatüüp
Mullatüüp on muldade klassifikatsiooni põhiühik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullatüüp · Näe rohkem »
Mullateadus
Mullaprofiil Mullateadus ehk mullandus on teadusharu, mis uurib mulda kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, režiime, kaardistamist, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullateadus · Näe rohkem »
Mullateke
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullateke · Näe rohkem »
Mullatekketegur
Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullatekketegur · Näe rohkem »
Mullavesi
Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mullavesi · Näe rohkem »
Murd
; Matemaatikas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murd · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Murend
Murend on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murend · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murenemine · Näe rohkem »
Murenemiskoorik
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murenemiskoorik · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murrang · Näe rohkem »
Murrutus
Merelainete murrutuse tulemusel merre varisenud lubjakiviplaadid Osmussaare kirderannikul Murrutus ehk lainekulutus ehk rannakulutus ehk rannaabrasioon on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murrutus · Näe rohkem »
Murrutuskulbas
Pakri pangas Murrutuskulbas ehk kulbas (inglise notch) on merelainete murrutuse läbi tekkinud süvend panga jalamil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murrutuskulbas · Näe rohkem »
Murrutuslava
Murrutuslava on merelainete abradeeriva tegevuse läbi tekkinud pangaesine tasane peaaegu horisontaalne või mere suunas kaldu olev platvorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Murrutuslava · Näe rohkem »
Muskoviit
Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Muskoviit · Näe rohkem »
Mussoon
Mussoon (inglise keeles monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mussoon · Näe rohkem »
Mussoonkliima
Mussoonkliima on kliimatüüp, kus sajab suvel peaaegu iga päev vihma ja tekivad üleujutused.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mussoonkliima · Näe rohkem »
Mussoonparaskliima
Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa) Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite (eelkõige Euraasia) idarannikul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mussoonparaskliima · Näe rohkem »
Must tossutaja
Must tossutaja Atlandi ookeani põhjas Must tossutaja ehk must suitsetaja on ookeanipõhja avanev kuuma mineraaliderikka vee allikas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Must tossutaja · Näe rohkem »
Mustmuld
Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Mustmuld · Näe rohkem »
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Neem · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Orogenees · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Padur · Näe rohkem »
Promill
Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Promill · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Rõhk · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Savi · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Süvakivim · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Segu · Näe rohkem »
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Sekundaarne mineraal · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Settekivim · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Soolsus · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Tardkivim · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Tsüklon · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Tuul · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Vahevöö · Näe rohkem »
Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala
Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala on Põhja-Lätist Valmierast läbi Mõniste kuni Loknoni (Pihkva oblast) ulatuv lääne-idasuunaline kurrutatud aluskorrakihtide vöönd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiikul
*Vesiikul on lihtsa membraaniga väike põieke rakus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Vesiikul · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (M) ja Vulkaan · Näe rohkem »
