Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Mēri mõis

Index Mēri mõis

Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

30 suhted: Adramaa, Baltimaad, Bilska vald, Hektar, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Läti, Läti keel, Leonhard von Stryk, Liivimaa, Mēri, Meeri mõis, Palsmane kihelkond, Palsmane mõis, Park, Rauza mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Smiltene piirkond, Tall, Tiibhoone, Valga kreis, Zoeckell, 1743, 1778, 1781, 1902, 1903, 1906, 1926.

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Mēri mõis ja Adramaa · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Mēri mõis ja Baltimaad · Näe rohkem »

Bilska vald

Lobērģi luht Bilska vald (läti keeles Bilskas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.

Uus!!: Mēri mõis ja Bilska vald · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Mēri mõis ja Hektar · Näe rohkem »

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Mēri mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Mēri mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Mēri mõis ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Mēri mõis ja Läti keel · Näe rohkem »

Leonhard von Stryk

Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Mēri mõis ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Mēri mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Mēri

Mēri (vanasti ka Mēris, Nõukogude ajal Birzuļi) on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas.

Uus!!: Mēri mõis ja Mēri · Näe rohkem »

Meeri mõis

Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Mēri mõis ja Meeri mõis · Näe rohkem »

Palsmane kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Palsmane kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Palzmar, läti keeles Palsmanes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.

Uus!!: Mēri mõis ja Palsmane kihelkond · Näe rohkem »

Palsmane mõis

Mõisa peahoone Palsmane mõis (saksa keeles Palzmar) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Uus!!: Mēri mõis ja Palsmane mõis · Näe rohkem »

Park

Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Uus!!: Mēri mõis ja Park · Näe rohkem »

Rauza mõis

Rauza mõis (saksa keeles Rausenhof, läti keeles Rauzas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Uus!!: Mēri mõis ja Rauza mõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Mēri mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Mēri mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Smiltene piirkond

Smiltene piirkond on 1.

Uus!!: Mēri mõis ja Smiltene piirkond · Näe rohkem »

Tall

Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.

Uus!!: Mēri mõis ja Tall · Näe rohkem »

Tiibhoone

Peahoone mõlemas küljes on tiibhoone. Pildil Pharo palee Marseilles Tiibhoone on enamasti peahoonega ühenduses olev külgehitis, abi- või lisahooneKunstileksikon.

Uus!!: Mēri mõis ja Tiibhoone · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Mēri mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »

Zoeckell

Zoeckell (vene keeles Цёкелль) oli Böömimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mēri mõis ja Zoeckell · Näe rohkem »

1743

1743.

Uus!!: Mēri mõis ja 1743 · Näe rohkem »

1778

1778.

Uus!!: Mēri mõis ja 1778 · Näe rohkem »

1781

1781.

Uus!!: Mēri mõis ja 1781 · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: Mēri mõis ja 1902 · Näe rohkem »

1903

1903.

Uus!!: Mēri mõis ja 1903 · Näe rohkem »

1906

1906.

Uus!!: Mēri mõis ja 1906 · Näe rohkem »

1926

1926.

Uus!!: Mēri mõis ja 1926 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Meri mõis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »