Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Altmargi vaherahu, August Wilhelm Hupel, Autonoomne Eestimaa kubermang, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Baltimaad, Daugava, Eesti, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti-Läti piir, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Esimene Poola jagamine, Kindralkuberner, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa piiskopkond, Ladina keel, Latgale, Läänemereprovintsid, Läti, Läti keel, Leedu, Liivi keel, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Liivlased, Metsapoole, Pärnumaa, Personaalunioon, Poola, Poola keel, Provints, Rahvusriik, Riia, Riia kreis, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, ..., Saksi õiguspeegel, Taani, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Valgamaa, Vana-Liivimaa, Võnnu kreis, Võrumaa, Vene keel, Venemaa, Vidzeme, Viljandimaa, Vitebski kubermang, Volmari kreis, 13. sajand, 16. sajand, 18. sajand. Laienda indeks (18 rohkem) »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Liivimaa ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Liivimaa ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Autonoomne Eestimaa kubermang
Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.
Uus!!: Liivimaa ja Autonoomne Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Uus!!: Liivimaa ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Liivimaa ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Liivimaa ja Baltimaad · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ja Daugava · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti saksakeelsete kohanimede loend
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Liivimaa ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Uus!!: Liivimaa ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Liivimaa ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Liivimaa ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Liivimaa ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Liivimaa ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Liivimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Liivimaa ja Latgale · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Liivimaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivimaa ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Liivimaa ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Liivimaa ja Leedu · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Liivimaa ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Liivimaa ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Liivimaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa õiguspeegel
"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.
Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa õiguspeegel · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Liivimaa ja Liivlased · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Liivimaa ja Metsapoole · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Liivimaa ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Liivimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Liivimaa ja Poola · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Liivimaa ja Poola keel · Näe rohkem »
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Uus!!: Liivimaa ja Provints · Näe rohkem »
Rahvusriik
Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.
Uus!!: Liivimaa ja Rahvusriik · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivimaa ja Riia · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Liivimaa ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Liivimaa ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Liivimaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Liivimaa ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksi õiguspeegel
Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300. aastal) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow' koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.
Uus!!: Liivimaa ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Liivimaa ja Taani · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Liivimaa ja Tartumaa · Näe rohkem »
Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland
"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.
Uus!!: Liivimaa ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Liivimaa ja Valgamaa · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Liivimaa ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Liivimaa ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Liivimaa ja Venemaa · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Liivimaa ja Vidzeme · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Liivimaa ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Liivimaa ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa ja Volmari kreis · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Liivimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Liivimaa ja 16. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Liivimaa ja 18. sajand · Näe rohkem »
