Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aktiivsus, Apoptoos, Bakterid, CK2, Domeen (struktuuribioloogia), Ensüüm, Ensüümiklasside nomenklatuur, Eukarüoodid, Fosfor, Fosforüülumine, Geen, Glütsiin, Hapnik, Inhibiitor, Inimese genoom, Kasvuhormoon, Konformatsioon, Lüsiin, MSK1, Nukleosiid, Prokarüoot, Proteiinkinaas A, Proteiinkinaas B, Rakk, Röntgendifraktsioonanalüüs, Reagent, Retseptor (biokeemia), Rho-sõltuv proteiinkinaas, Selektiivsus (keemia), Seriin, Signaaliülekanne, Substraat (biokeemia), Taimed, Türosiin, Türosiinkinaas, Treoniin, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Valgud, Vähk (haigus), Vesinik, 2002, 2009.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Aktiivsus
Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Aktiivsus · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Apoptoos · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Bakterid · Näe rohkem »
CK2
Proteiinkinaas CK2 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui kaseiinkinaas II, on seriini/treoniini proteiinkinaas, mis on laialt levinud eukarüootsetes rakkudes ja omab palju füsioloogilisi funktsioone.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja CK2 · Näe rohkem »
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Domeen (struktuuribioloogia) · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Ensüümiklasside nomenklatuur
Ensüümiklasside nomenklatuur ehk Ensüümide nomenklatuur ehk Ensüümide nimestik on Ensüümikomisjoni poolt koostatud ensüümide nomenklatuur.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Ensüümiklasside nomenklatuur · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Fosfor · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Geen · Näe rohkem »
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Glütsiin · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Hapnik · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Inimese genoom · Näe rohkem »
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Konformatsioon · Näe rohkem »
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Lüsiin · Näe rohkem »
MSK1
Proteiinkinaas MSK1 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui ribosomaalne valgu S6 kinaas alfa-5 "RPS6KA5", on seriin/treoniin proteiinkinaas, millel on rakusisesete signaalide vahendajana oluline roll eukarüootsete rakkude arengus (jagunemises, apoptoosis ja stressi tingimustega toimetutulekul).
Uus!!: Proteiinkinaasid ja MSK1 · Näe rohkem »
Nukleosiid
Nukleosiid on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest (puriini ja pürimidiini derivaadid) ja pentoosist (ribonukleosiid ja desoksüribonukleosiid), mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Nukleosiid · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Proteiinkinaas A
Proteiinkinaas A (PKA) on AGC kinaasiperekonna seriin- või treoniinkinaas, mille aktiivsus rakus sõltub tsükliliset adenosiin- 3´,5´-monofosfaadist (cAMP).
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas A · Näe rohkem »
Proteiinkinaas B
Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka. Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist. Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus. Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Rakk · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Reagent · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Rho-sõltuv proteiinkinaas
ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas · Näe rohkem »
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Seriin · Näe rohkem »
Signaaliülekanne
rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Taimed · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Türosiin · Näe rohkem »
Türosiinkinaas
Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Türosiinkinaas · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Treoniin · Näe rohkem »
Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Valgud · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Vesinik · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja 2002 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja 2009 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Proteiini kinaas, Proteiini kinaasid, Proteiinkinaas, Valgu kinaas, Valgu kinaasid.
