Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Amata lade, Argilliit, Aruküla koopad, Aruküla lade, Baltika (manner), Bentos, Bilateraalsus, Burtnieki lade, Delta, Devon, Dominant (ökoloogia), Elga Mark-Kurik, Erosioon, Gauja lade, Hermann Martin Asmuss, Hoovus, Kaaliumpäevakivi, Kalad, Karbonaadid, Keskdevon, Klass (bioloogia), Kollageen, Kvarts, Laurentia, Lõuatud, Loomad, Meander, Monograafia, Moskva, Narva lade, Ordoviitsium, Pärnu lade, Pļaviņase lade, Pihkva, Plankton, Röövkala, Riimvesi, Saksamaa, Selts (bioloogia), Silikaadid, Silur, Skelett, Soomus (täpsustus), Sugukond (bioloogia), Tartu, Tartu Ülikool, Transgressioon, Valgevene, Venemaa, Vilgud, ..., 1831, 1856, 1959, 1963, 1965. Laienda indeks (5 rohkem) »
Amata lade
Riežupe liivakivikoopad asuvad Amata lademes Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Amata lade · Näe rohkem »
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Uus!!: Psammosteiidid ja Argilliit · Näe rohkem »
Aruküla koopad
Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad.
Uus!!: Psammosteiidid ja Aruküla koopad · Näe rohkem »
Aruküla lade
Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Aruküla lade · Näe rohkem »
Baltika (manner)
Kontinendid 550 miljonit aastat tagasi. Baltika on märgitud rohelisega Baltika on nimi ürgmandrile Hilis-Proterosoikumist kuni Vara-Paleosoikumini.
Uus!!: Psammosteiidid ja Baltika (manner) · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Psammosteiidid ja Bentos · Näe rohkem »
Bilateraalsus
Bilateraalsus on doktriin, mis tähendab läbirääkimiste kahekülgsust või kahepoolsust.
Uus!!: Psammosteiidid ja Bilateraalsus · Näe rohkem »
Burtnieki lade
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Burtnieki lade · Näe rohkem »
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Uus!!: Psammosteiidid ja Delta · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Psammosteiidid ja Devon · Näe rohkem »
Dominant (ökoloogia)
Dominant on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli.
Uus!!: Psammosteiidid ja Dominant (ökoloogia) · Näe rohkem »
Elga Mark-Kurik
Elga Mark-Kurik, ka Elga Kurik (aastani 1964 Elga Mark; 26. detsember 1928 Tartu – 6. november 2016) oli eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog).
Uus!!: Psammosteiidid ja Elga Mark-Kurik · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Psammosteiidid ja Erosioon · Näe rohkem »
Gauja lade
Koiva jõe kaldal on üks võimsamaid Koiva lademe paljandeid Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Gauja lade · Näe rohkem »
Hermann Martin Asmuss
Hermann Martin Asmuss (31. mail 1812 Tartu – 6. detsember 1859 Tartu) oli saksa päritolu Eesti zooloog ja paleontoloog.
Uus!!: Psammosteiidid ja Hermann Martin Asmuss · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Psammosteiidid ja Hoovus · Näe rohkem »
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Psammosteiidid ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Psammosteiidid ja Kalad · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Psammosteiidid ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Keskdevon
Keskdevon on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Psammosteiidid ja Keskdevon · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Psammosteiidid ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Psammosteiidid ja Kollageen · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Psammosteiidid ja Kvarts · Näe rohkem »
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Uus!!: Psammosteiidid ja Laurentia · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Psammosteiidid ja Lõuatud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Psammosteiidid ja Loomad · Näe rohkem »
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Uus!!: Psammosteiidid ja Meander · Näe rohkem »
Monograafia
Monograafia (inglise monograph) on mingit probleemi või selle probleemi üht aspekti või mõnda isikut, nähtust vm igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus.
Uus!!: Psammosteiidid ja Monograafia · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Psammosteiidid ja Moskva · Näe rohkem »
Narva lade
Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Narva lade · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Psammosteiidid ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Pärnu lade
Tori põrgus paljanduvad Pärnu lademe liivakivid. Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Pärnu lade · Näe rohkem »
Pļaviņase lade
Peetri jõe ääres on Eesti devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavaid paljandeid Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Psammosteiidid ja Pļaviņase lade · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Psammosteiidid ja Pihkva · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Psammosteiidid ja Plankton · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Psammosteiidid ja Röövkala · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Psammosteiidid ja Riimvesi · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Psammosteiidid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Psammosteiidid ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Psammosteiidid ja Silikaadid · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Psammosteiidid ja Silur · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Psammosteiidid ja Skelett · Näe rohkem »
Soomus (täpsustus)
"Soomus" on midagi või kedagi kaitsev või kattev moodustis.
Uus!!: Psammosteiidid ja Soomus (täpsustus) · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Psammosteiidid ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Psammosteiidid ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Psammosteiidid ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Transgressioon
Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.
Uus!!: Psammosteiidid ja Transgressioon · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Psammosteiidid ja Valgevene · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Psammosteiidid ja Venemaa · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Psammosteiidid ja Vilgud · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Psammosteiidid ja 1831 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Psammosteiidid ja 1856 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Psammosteiidid ja 1959 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Psammosteiidid ja 1963 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Psammosteiidid ja 1965 · Näe rohkem »
