Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Aadlimarssal, Aadlisuguvõsa, Aivar Põldvee, Balti pataljon, Eestimaa, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Jürgen Renteln, Jõhvi kihelkond, Kaluga kubermang, Keila kihelkond, Lasila mõis, Mädapea mõis, Neveli maakond, Paide kihelkond, Paide kreis, Põlva kihelkond, Prääma mõis, Rahkla mõis, Rahkla mõis (Simuna), Sandarmikorpus, Sompa mõis, Soonurme mõis, Suurgild, Tallinna kreis, Tallinna Niguliste kogudus, Tärivere mõis, Teine maailmasõda, Tuula mõis, Uhe mõis, Vöörmünder, Võru kreis, Viira mõis, Viru kreis, Vitebski kubermang.
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Uus!!: Renteln ja Aadlimarssal · Näe rohkem »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Renteln ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Aivar Põldvee
Aivar Põldvee Aivar Põldvee (sündinud 5. veebruaril 1962 Paldiskis) on eesti ajaloolane, alates 2010.
Uus!!: Renteln ja Aivar Põldvee · Näe rohkem »
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Uus!!: Renteln ja Balti pataljon · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Renteln ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Renteln ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Jürgen Renteln
Jürgen Renteln (25. juuli 1885 Roosna-Alliku – 27. juuni 1961 Oldenburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.
Uus!!: Renteln ja Jürgen Renteln · Näe rohkem »
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Renteln ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Kaluga kubermang
Kaluga kubermangu kaart Kalu(u)ga kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Renteln ja Kaluga kubermang · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Renteln ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Lasila mõis
Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Renteln ja Lasila mõis · Näe rohkem »
Mädapea mõis
Mädapea mõis (saksa keeles Mettapäh) oli Rakvere kihelkonnas Virumaal asunud rüütlimõis.
Uus!!: Renteln ja Mädapea mõis · Näe rohkem »
Neveli maakond
Neveli maakond (valgevene keeles Невельскі павет; vene keeles Невельский уезд) oli Venemaa Keisririigi Vitebski kubermangu ja Vene NFSV Pihkva kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Renteln ja Neveli maakond · Näe rohkem »
Paide kihelkond
Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Renteln ja Paide kihelkond · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Renteln ja Paide kreis · Näe rohkem »
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Renteln ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »
Prääma mõis
Prääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Renteln ja Prääma mõis · Näe rohkem »
Rahkla mõis
Rahkla mõis oli kahe Virumaa mõisa nimi.
Uus!!: Renteln ja Rahkla mõis · Näe rohkem »
Rahkla mõis (Simuna)
Rahkla mõis (saksa keeles Rachküll) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016), tänapäeva Rahkla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Renteln ja Rahkla mõis (Simuna) · Näe rohkem »
Sandarmikorpus
Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.
Uus!!: Renteln ja Sandarmikorpus · Näe rohkem »
Sompa mõis
Sompa mõis (saksa keeles Sompäh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal,http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016) tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Sompa küla territooriumile.
Uus!!: Renteln ja Sompa mõis · Näe rohkem »
Soonurme mõis
Soonurme mõis (saksa keeles Sonorm) oli Hirmuse mõisa karjamõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Renteln ja Soonurme mõis · Näe rohkem »
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Uus!!: Renteln ja Suurgild · Näe rohkem »
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Uus!!: Renteln ja Tallinna kreis · Näe rohkem »
Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Uus!!: Renteln ja Tallinna Niguliste kogudus · Näe rohkem »
Tärivere mõis
Tärivere mõis, ka Terevere mõis (saksa keeles Terrefer) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Renteln ja Tärivere mõis · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Renteln ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tuula mõis
Tuula mõis (saksa keeles Thula) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Renteln ja Tuula mõis · Näe rohkem »
Uhe mõis
Uhe mõis (saksa keeles Uhhe) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Renteln ja Uhe mõis · Näe rohkem »
Vöörmünder
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.
Uus!!: Renteln ja Vöörmünder · Näe rohkem »
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Renteln ja Võru kreis · Näe rohkem »
Viira mõis
Viira mõis (saksa keeles Wiera) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Renteln ja Viira mõis · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Renteln ja Viru kreis · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Renteln ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
